Bertha Wegmann (1847-1926), "Õitsev puu lubjatud kiriku juures", s.d.
Laurits Andersen Ring, "Vana maja lupjamine" (1908)
Marianne von Werefkin (1860-1938), "Lubjaahi", s.d.

Piibel

muuda
  • Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sarnanete lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku!
  • Siis Paulus ütles temale: "Küll Jumal lööb ka sind, sa lubjatud sein! Sina istud siin, et mõista minu üle kohut Seaduse järgi, ise aga käsid vastu Seadust mind lüüa?"


Proosa

muuda
  • Tollal kasvas minu akna taga üks teine puu. Sirel, tumelillade õitega, mille lõhn täitis soojadel kevadõhtutel toa.
Sirelitele meeldib lubi.
Sirelid eelistavad Londonit Dublinile.
Asi on lubjas.
Tollal eelistasin ka mina Londonit Dublinile.


Luule

muuda

Booraksis, valges arseentrioksüüdis,
lubjas, mis kustutamata, ja pigis,
sulanud tinas, arseendisulfiidis,
rasvas, tõrvas ja varvaste higis,
saastas ja solgis, roisus ja rögas,
pidalitõbiste jalgade uhtmes,
huntide, rebaste sapilögas,
kõõmas ja kaapeis, taldade pühkmeis,
rästiku veres ja mürgiski veel
keegu kadeda laimaja keel!

  • François Villon, "Ballaad kadedaist keeltest". Tõlkinud Johannes Semper. Rmt: Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia. Eesti Riiklik Kirjastus 1962, lk 471-472; F. Villon, "Testament". Vagabund 1997, lk 45-47


Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel