Mittemidagitegemine

John William Waterhouse, "Dolce far niente" (1880)

Proosa

muuda
  • Jaa, sa vahid tuld ja sa ei mõtle ega taha mitte midagi. Ma olen istunud ööpäev niimoodi üksinda. Ma istun terve õhtupooliku, öö läbi ja järgmise hommikupooliku ja veel pärastlõunani välja. On olnud niisuguseid istumisi. Ja ma tulen tagasi sealt rikkana, kuigi ma ei ole mitte midagi teinud. Inimene läheb niimoodi metsa ja mitte midagi ei tee. Ei tee midagi kasulikku. See on viljakas mittemidagitegemine. See on inimese õigus iseendale, tal on õigus ennast kohelda nii, nagu tema seda õigeks peab. Ja suur häda on selles, kui inimesed arvavad, et nad peavad teiste meele järele elama. Seda mina tean küll, mis see tähendab, kui sa teiste meele järgi hakkad elama, see on midagi hirmsat. Siis on vahel vaja molutada. Minna ära ja molutada kuskil mõnusasti.
    • Fred Jüssi, rmt: Urmas Ott, "Mister Fred", Tallinn, 2009


  • Inimese keha, psüühika ja käitumine on evolutsioonis tuhandete aastate vältel muutunud kooskõlas keskkonna muutumise kiirusega. Ent digitaalne kood muudab maailma oluliselt kiiremini, kui inimene sellele järele jõuab. Inimese geneetiline kood ja psüühiline kohanemisvõime lähevad selgelt vastuollu tsivilisatsiooni hullumeelse tempoga. Stephen Hawking hoiatab, et oleme astunud kõige ohtlikumasse sajandisse inimkonna ajaloos. Seetõttu on laiskusel, seanahavedamisel ja molutamisel inimliigi püsivuse seisukohalt kahtlemata üpris oluline roll.


  • Ja ega ma ole oma senises elus ka eriti palju midagi teinud. Sest olen tundnud, et kui ma midagi tegema hakkan, siis ma ju enam ei saa teha ükskõik mida.
    • Sven Vabar, Reaalsusemasinad: visandeid käsilolevast lõputust vohangust, Sõbralik semiootika, 2014, lk 100



Kirjandus

muuda