Ressurss

Proosa

• Andekus, ka juhtimisandekus, on piiratud rahvuslik ressurss. Praegu jätame suure osa oma võimekusest kasutamata, naised on juhtimisest sama hästi kui eemal.
  • Raul Rebane, "Naispuudega Eesti", Postimees, 13. detsember 2011

• Kõige loovam ja spontaansem ühiskonnavorm oligi ilmselt korilus. Spontaansus nõuab suurt ajalist ja ruumilist ressurssi, kuid "vaba aega" ja "vaba ruumi" meil peaaegu enam polegi. Ja see varandus kahaneb tulevikus veelgi. Eestis on siiski veel küllalt palju spontaansusressurssi. Ajalist spontaansust küll üha vähem, kuid ruumilist natuke veel on. Me oleme loomupäraselt harjunud, et astume uksest välja ja meie ümber on imeline pastoraalne tühjus. Me ei taha tegelikult kohaneda ühegi muu eluvormiga, mis ei paku priipärast ruumilist avarust.
  • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", 2013, lk 146

• Kommunikatiivse pöörde idee on seotud kahepoolse kommunikatsiooniga. Kui interneti algusaegadel räägiti inforevolutsioonist – kõik saavad laiale maailmale oma mõtetest teada anda –, siis nüüd on ilmne, et see tähendab pigem seda, et kõik räägivad, aga vähestel on info ülekülluses mahti kuulata. Nii on digi-, info- ja kommunikatiivse pöörde tagajärjeks olukord, kus kõige kallim ressurss on tähelepanu. Kommunikatiivse pöörde oskuslik ärakasutamine nõuab palju ressurssi, kuid annab ühiskonnale ka palju juurde.
  • Pille Pruulmann-Vengerfeldt, "Kuhupoole pöörab rahvusringhääling?", Sirp, 14.08.2015

• Raamatukogu on oluline ressurss ühiskonnas sotsiaalsete probleemide ja ka vaimse tervise kriisiga toime tulekuks. Seda ressurssi tuleb teadlikult kasvatada. Tark on riigi ja omavalitsusena investeerida sellesse, mis toob pikaaegset kasu. Tark on investeerida inimeste heaolusse. Kas see mitte polegi üks võimsamaid vaktsiine kriiside ja muutustega hakkama saamisel?
  • Kairi Tilga, "Demokraatia vajab raamatukogusid", 11. detsember 2020

• Me vajame üleminekut utilitaarselt mõtlemiselt mõistmisele, et loomad ei ole ressurss, vaid isiksusega elusolendid. Mida enam tänapäeva bioloogia tegeleb loomade uurimisega, seda selgemaks on muutunud arusaam, kui keeruline on loomade psüühika. Ja üha enam on arusaadav, et inimese psüühika ei ilmunud välja iseseisvalt lihtsalt n-ö mitte kusagilt. Üha väiksemaks kahaneb vahe loomade teadvuse ja inimese teadvuse vahel. Sellele peaks õigusruum ja selle reguleerimine järele jõudma.
  • Andrus Laansalu, Kuidas vabaneda luupainajast? Sirp, 20. august 2021

• Digimaailm pakub tohutu võimaluse oma publikut tundma õppida, aga meie oskused analüüsitud andmete kaudu publikuni jõuda on väga puudulikud. Kõikidel kultuuriorganisatsioonidel on oma uudiskirjad või kanalid, mille kaudu publikuga suhelda. See on tohutu ressurss, sest kultuuribrändide või -asutuste eripära on, et meil on kohati üsna lojaalsed külastajagrupid. Seega, meie käsutuses on tohutu võimalus oma kliente ja publikut palju paremini tundma õppida. Niisugune info on väärtus, mis aitab meil ka uut tüüpi sponsorkoostööni jõuda, sest mõnel tootel või teenusel on palju raskem ustavaid fänne või jälgijaid koguda kui kultuuribrändil.
  • Helen Sildna, vestlusring: Maria Mölder, "Digikultuur, digilõhe ja digipööre", Sirp, 26.03.2021

• Biennaali pealkiri "Taimed kui tunnistajad" annabki taimedele justkui teistsuguse positsiooni, et nad ei ole lihtsalt inimestele vajalik ressurss. Minu jaoks oli huvitav näha, kuidas taimedest said ka koostööpartnerid kunstnike jaoks.
  • Ann Mirjam Vaikla, intervjuu: Reet Weidebaum, "Ann Mirjam Vaikla Artishoki biennaalist: taimed ei ole lihtsalt inimestele vajalik ressurss", ERR/ETV "Aktuaalne kaamera", 07.10.2022