Imik

(Ümber suunatud leheküljelt Sülelaps)
Marie Danforth Page, "Marjorie Saltonstall" (1916)
Johann Köler, "Itaallanna lastega ojal" (detail), 1863.

Proosa

muuda
  • Beebi teretab iseennast, andes kätt oma jalale. (lk 23)
  • Lutiga beebid vaatavad piibutõm bajat kui seltsilist oma vankrikesest. (lk 24)


  • Valgustatu pildi ees tekil lamav imik tunneb liikumisvabadusest ilmselt suurt mõnu. Ta siputab kui kurjast vaimust vaevatud, nii et pisitilluke näoke värvub vähkpunaseks. Siis tõstab ta jalakesed püsti ja püüab oma roosade sõrmedega neist kinni haarata, mis tal aga korda ei lähe. Ja kuna tal jalgadega mängida ei õnnestu, siis siputab ta neid edasi ning rahuldub käte vaatamisega, vehkides nendega näo kohal.
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 32



  • Laulutundides suudab imik tervelt pool tundi järjest ainiti jälgida, kui talle lauldakse ja toimuvale jäägitult pühenduda. Peaasi on see, et lapsele pakutaks pidevalt uut ja huvitavat. Kui imikule tehakse juba kahekümnendat korda "pluti-pluti", siis ei pööra ta tõesti sellele enam varsti tähelepanu.
  • [Televisiooni mõjust imikutele:] Väike inimene ei pruugi toimuvast veel tõesti aru saada, aga filmi hääletoon jõuab temani ja see mõjutab tema psühholoogilist arengut.


Näiteks ema limiit on kindlalt läbi, ma olen neliteist, poolteise aasta pärast lähen järelkooli ning kahe ja poole aasta pärast kolin kodust ära.
Pealegi on ema segaduses, kui ta tahab mind puudutada, segadus tuleb sellest, et talle on arusaamatu, et alles hetk tagasi, nagu ta ütleb, olin ma tema titt, aga nüüd olen ma neliteist ja üks naine on mind juba maha jätnud, ma olen esindusmeeskonna parim väravakütt ja mind kahtlustatakse kanepi suitsetamises, aga midagi ei ole tõestatud.
  • Peter Høeg, "Elevanditalitajate lapsed". Tõlkinud Ene Mäe. Tallinn: Eesti Raamat, 2012, lk 48


  • Ise sain lapsega tööalaselt reisides teada, et 4-kuune imik on naise ehe, mitte puue, ja see selgus täpsemalt lähetuse kulude katmisel. Kandsin lapsega seotud lisakulud loomulikult ise, kuigi näiteks liikumispuude lisakulud kandnuks ilmelt tööandja. Aga see seik oli ka omamoodi uhke tõestus sellele, et laps on luksuslik kaunistus, mitte ajutine liikumistakistus!


Kurtsin unepuudust ühele kolleegile ja ta jagas minuga oma kogemust: "Minu oma ei maganud kaks aastat. Seetõttu on ta ainuke laps."
Hea töö, beebi. Hea töö.


  • Juubelipäevadel otsustas riik erinevate ideoloogiliste instantside isikus pioneerid taaselustada – teise lipu all, kuid samade isamaa teenimise eesmärkidega. Üleriigilised telekanalid mängivad juba mitu aastat julmalt laste teemaga. Oli kurikuulus ristilöödud poiss Donbassis, vilksatavad pidulikud kaadrid laigulistesse sõjaväemundritesse riietatud lastest, tankideks kostümeeritud lastest ja isegi laigulistest lapsevankritest, milles istuvad laigulised beebid. Kui on erioperatsioon, siis olgu erioperatsioon – elanikkond tuleb selle sisse kasta pealaest jalatallani. Teisiti pole võimalik.

Luule

muuda

Vend on nii väike, sündis alles talvel,
kuid nagu täismees sirgelt istub maas.
Nüüd tuleb hoolega mul olla valvel,
sest kui ta kukub, siis ta haiget saab.

Kaks hammast suhu kasvanud on vennal
ning suure nutuga neid tuleb veel.
Teeb päevas mitu korda märjaks ennast
ja ise naerab minu pahameelt.

Ta vahel tõesti teeb mul meele pahaks,
kui jonn ei lõpe, magama ei jää.
Ma ähvardan, et jätan siia maha,
kuid kuskile ei anna teda käest.

  • Ilmi Kolla, "Mina hoian väikest venda", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 22


IMIK ELAB TEISTE SEAS.
Tal on omad mõtted peas.
Tal on müstiline meel,
suus on justkui ingliskeel.
Võtab peoga toosist võid,
näost on tark kui lapi nõid.

  • Katre Ligi, "*Imik elab teiste seas..." kogus "Aeg augustit ära saata", 1988, lk 35. (Autori märkuse kohaselt on luuletus "saanud lõpliku kuju koostöös H. R.-ga".)



 
Vikipeedias leidub artikkel