Tobias Lindner

Saksa poliitik

Tobias Lindner (sündinud 11. jaanuaril 1982 Karlsruhes Saksamaal) on Saksamaa poliitik.

Tobias Lindner, 2019.

Intervjuud muuda

  • Lääneriikidena peame olema ausad selles mõttes, kas oleme Putinit alahinnanud. Kas meie lääne ajud ja mõtted hindasid, et keegi pole nii hull, et seada kogu julgeolekuarhitektuur ohtu. Peame õppima, et ta teebki seda, mida ütleb.
  • Kui räägin inimestega Saksamaal Ukrainast, siis paljud ei tea, et lend Berliinist Kiievisse on lühem kui Palma de Mallorcale või Itaaliasse. Paljude jaoks Berliinis või läänes tundub see konflikt olevat väike ja kaugel, kuigi tuleb tunnistada, et Gruusia või Tšetšeenia olid läänele katsetused, et näha reageeringut.
  • Putin teeb analüüse. Ta on luure taustaga ehk analüüsib kulud-tulud skaalal. Võib-olla hindas reageeringut pärast Krimmi annekteerimist. Võib-olla olid sanktsioonid liiga väikesed või hääl läänest oli liiga nõrk. Võib-olla Putin hindas, et reageering täieulatusliku sissetungi korral Ukrainasse oleks aeglane ja väike.
  • [Saksamaa sõjalisest abist Ukrainale:] Saksamaal toetab seda enamik rahvast. Mõistetakse väga hästi, et ÜRO harta ei ole a la carte menüü. See tähendab, et ukrainlastel on õigus oma riiki kaitsta ning meil on õigus neile relvi tarnida.
  • Saksamaa ei ole naiivne Venemaa suhtes ja oleme mõistnud, et peame investeerima relvajõududesse. See pole võidurelvastumine, aga kui meil on relvajõud, siis nad peavad olema võimelised allianssi kaitsma.
  • Ütleksin pigem niimoodi, et eesmärk on Saksamaa ja lääneriikide huvides tõestada, et sõjaline agressioon 21. sajandil ei tohi võita. See on kindel. Muidu saavutab Putin mingisugusegi autasu agressiooni eest ja annaks innustust maailmas seda korrata. Peame tõestama, et sõda ei tohi võita. Ukraina valitsus ja rahvas otsustab, mis võiks olla võit. Lääneriikide peamine huvi on see, et Putin ei tohi seda agressiooni võita.
  • Ukrainlased peavad otsustama, kas nad tahavad läbi rääkida. Ja me ei tohi sekkuda ja öelda, millisel moel ukrainlased peaksid kinnitama oma võitu.
  • Putin saab 70-aastaseks. Ta võib võimul olla väga kaua. Ma ei näe märke liikumistest tänavatel, rahva seas. Ta kontrollib avalikku arvamust ja avaldab tugevat survet opositsioonile. Ma ei taha spekuleerida, kuid ma ei näe režiimi muutust Venemaal.
  • Ma ei nimetaks seda lepituspoliitikaks, kuid sakslased ja Saksamaa valitsus uskusid pikka aega muutusesse kauplemise kaudu. Idee oli, et kui majanduslikult oled vastastikku sõltuv, siis alandad konflikti või eskalatsiooni riski ning see toetab muutust Venemaal. Selgekssaanud õppetund on erinev. See on täiesti erinev.
  • Lisaks peame vaatama, kas sanktsioonid on sihtmärgistatud, kas need teevad Venemaale rohkem haiget kui meile. Olgem ausad, sanktsioonid teevad meile haiget. Oleme Euroopa suurim majandus ja teame, et nendega kaasnevad kulutused.
  • Me ei saa usaldada Putinit ja et ta austab rahvusvahelist õigust. Kuniks ta jätkab ametis, pole mingit stsenaariumit, et saaksime talle midagi pakkuda.