Tuuli Velling

Eesti laulja ja luuletaja
(Ümber suunatud leheküljelt Tuuli Taul)

Tuuli Velling (varem Tuuli Taul; sündinud 18. jaanuaril 1986 Pärnus) on eesti laulja ja luuletaja.


"Täiuslik ja turvaline" muuda

Tsitaadid väljaandest: Tuuli Taul, "Täiuslik ja turvaline", 2010.


KUI OTSUSTATE VÕTTA MEILT KÕIK
JÄTKE ALLES VÕIMALUS
SELLEST KIRJUTADA

JA MEIE LIIK SÄILIB

  • "*KUI OTSUSTATE VÕTTA MEILT KÕIK", lk 5


suurel reedel seisin
peatuses
Ja mineraalvesi kihises
väsinud soontes
nagu oskus ärgata
kaks minutit enne kella -
need asjad mängivadki
elus suurimat rolli

  • "*suur neljapäev oli aga", lk 6


bussi sisenes mees kes
tahtis rääkida jeesusest
küsimata meilt luba

head inimesed
ütles ta pidulikult
me kõik siin
maa peal
vajame jumalat...

valjuhääldist kostis:
kosmos

turtsatasin

jumal on siiski
eestlane
ja naine

  • "*bussi sisenes mees kes", lk 7


mul on armid
pahkluudel
keskajal oleks see olnud
armastusluule

mulle oleks pühendatud
elusid ja aega
tapetud õilistatud
pisarateni joobutud

oh need
tähendusrikkad
märgid

kõigest armid
pahkluudel

  • "*mul on armid", lk 8


teooriad loogikad
varisevad põrmu
kajavad koridorid
on kujunenu kuuljaks

tulemused ilmnevad maalides
päranduvad raamatuisse
muunduvad teaduseks

anne kandub edasi ja
looming tõuseb kõrgustesse

ateljeedes
ärklitubades
laborites
maitstakse ööst öösse
elukunsti mõrkjasmagusaid vilju

  • "*vanahärrast kunstniku kiindumus", lk 9


kui on üldse olemas ajalisuse seadus
siis see on

kõik maailma intensiivsed tunded
võib elada läbi ühekorraga kell kolm öösel

  • "*kui on üldse olemas ajalisuse seadus", lk 10


kõige selgemini mäletan
ühtainsat lõputut sesooni
püsige seal lasnamäel sügise
kotiriidest kardinatega kaetult tasa
sööge talvel sööge hästi palju talvel
et ei meenuks kus te sööte
ja miks
...
aga suvi
kas näib et unustasin
suve

ei
ärme räägi suvest

sest kes tahaks surra lasnamäel
juulipäikese kiiskavas kiles
nabapluuside korratul paraadil
kes tahaks surra
unistuste lämbumisse
kuumas kivitombus
juba lagunevate hauasammaste vahel

  • "(võib-olla on see fs-ile)", lk 12-13


on tinaraskeid meeme on ka kergeid
on trammirööpaid looklevaid ja reas
kui kardan siis ehk teiste torkeid sirgeid
et armastus see oli
vaid mu peas

  • "*sa olid valu", lk 15


armsam
pea siis meeles
mu altar kinni katta
kui ta ööseks jääb
nagu me kõik kinni katame
oma vastamata armastuse
altarid

pühapaigad
ainsatele jumalatele
kes ei sure

  • "*armsam", lk 17


mu kullake tahtis saada
filmistaariks
ja tegi selle nimel tööd

tööd teksti ja tööd iseenda
iseloomu ambitsiooni iluga
tööd minuga

hamletis mängisin kolpa
kullakese kõrval jõekaldal
istudes

williamsis tegin ära
kogu klaasist loomaaia
tões ja õiguses olin
tõde

  • "*lootustandvad surevad esimesena", lk 18-19


väikeste agulite jumal
ise näeb
et tagahoovis õitsevad
sinililled

ja et laternavalgust hoovab akendest
magamistuppa

paistku ta kord meie
naha pääle
meie puupõrandapealsete
kehade pääle
...
väikeste agulite jumal
ei jäta oma boheemlasi üksi

  • "*väikeste agulite jumal", lk 23


pole vist suurem asi väikse jutu meister
ja mis nendest märkimisväärselt
grandioossematestki
nii väga rääkida

vaadake ma ei arva teist halvasti pigem
vastupidi
aga kas seda on tarvis tõestada
ja eriti just nende
lihavaagnate ja šampuseklaaside keskel
kui lai see naeratus peaks olema
mis tähistaks siirast
ligimesearmastust
ning märgiks minu pühendunud
vastusõprust

ma ei oska oleme ausad olen
veidi häbelik veidi sotsiopaat
veidi kõrk ja lõppeks ka
veidi liiga kaine
vähemalt alul

mu kleit on liiga kitsas mu
kingad pigistavad
ilma peeglinäos veendumata
kahtlustan et näen
kole välja

  • "*viisakatel hetkedel ei saa ma", lk 24-25


ta duši׳nali on nilbe
pean reageerima

ma tean sind
lausun
võlusõnad

gigolo tardub

pole õudsemat kurikuulsusest
mis ennetab staari säravat sisenemist
ma tean sind
lõpetab trafaretsused
kauboi joobnud silmist
võib lugeda flirdi agooniat
ei saa olla ah mis ajad
et kooliõde
...
kuid
jääme parem nende
dušinaljade juurde
lõppeks mõlemal
vähem piinlik

muidu on ikka nagu
põhikoolis

  • "*sa lõhnad hästi", lk 36-37


andke andeks tõesti ei mäleta teid
ilmselt mitte kõige ilusam mees
ilmselt flirdini ei jõudnud
aga äkki käisite kontserdil
võis ju olla:
prožektor pimestas
pilk eksles hajevalt ringi
tundus -
laulan vaid teile
oh andke andke andeks
ise küll ei märganud

või olete hoopis mees
kelle kübersuhtluses esimesel nädalal
igavusest blokeerisin
jumaluke andestust siis hoopis
et ma tänaval nii äratuntav olen

  • "*andke andeks tõesti ei mäleta teid", lk 29


kultuurikiubi wc on postmodernistlikult
nihkes
kus on uks ees seal puudub paber
kus on paber seal saab toiming
avalikuks
kultuur on meie kõigi
ühine asi

  • "*kultuurikiubi wc on postmodernistlikult", lk 30

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel