Võidurõõm

Proosa

• "Ükskõik, kes sinu põlastusväärsed vaenlased ka olla võisid, tüssakem neid nende õelas võidurõõmus, mu kallis õde, näidates, kui õilsalt süütus ja head kavatsused sinu südidust toetavad. Just arukas ja kiiduväärne uhkus suudab pahatahtlikkusele vastu panna."

"Ei, ei!" hüüdis Marianne, "niisugune ahastus nagu minu oma ei tunne uhkust. Ma ei hooli, kes minu meeleheitest teada saab. Võidurõõmutsegu kas või kogu maailm minu õnnetuse üle. Elinor, Elinor, need, kelle kannatused on väikesed, võivad muidugi olla just nii uhked ja sõltumatud, nagu neile meeldib — võivad alandusele vastu panna või solvangutele samaga vastata —, aga mina seda ei suuda. Ma pean tundma... pean ahastama... ja kõik, kes soovivad, võivad seda nautida."

• Jane Austen, "Mõistus ja tunded". Tõlkinud Karin Suursalu. Tallinn: Eesti Raamat 1996, lk 133

• Ja iial, mitte hetkekski ei kao võidurõõm ja nauding, mida pakub abitu vaenlase jalge alla tallamine. Kui soovite silme ette manada tuleviku võrdkuju, siis kujutage saabast, mis trambib inimnäol - igavesti.
  • George Orwell, "1984"