Ümbersünd on kellegi kord juba elanu sündimine uude ellu, nii et säilib mingit laadi isikuline järjepidevus.

Proosa

muuda
  • Lõbus Pisipepu kehitas õlgu. "Aga omaenda lapse ärasöömine on ju ometi halb, või kuidas?"
"Teate, seersant," vastas A. E. Pessimal, "ma olen selliste asjade kohta lugenud ja kui mõelda võimalikele lõpptulemuse variantidele, milleks on kas nii ema kui lapse surm või lapse surm, kuid ema võimalik ellujäämine, siis peab järelduseks olema, et ema otsus on õige. Oma raamatus "Usside pidu" mainib kolonel F. J. Massingham härjapõlvlastega seoses just seda seika: härjapõlvlaste maailmavaate kohaselt läheb ärasöödud laps, kes tuli ju loomulikult välja ema seest, lihtsalt tagasi sinna, kust ta tuli, ja sünnib loodetavasti uuesti mingil ajal tulevikus, kui olud on soodsamad, nii et tegelikult on kõik korras. Võib ju arvata, et see vaatenurk ei kannata lähemat uurimist, aga kui sa oled silmitsi hirmsa matemaatikaga, muutub maailm hoopis teistsuguseks."
Kabinetti laskus vaikus, kõik mõtlesid kuuldu üle.
Porgand ütles: "Sa ju tead, kuidas tänavakakluse ajal on, Lõbus. Vahel läheb asi tuliseks ja sa tead, et keegi peab surema, sina või nemad - see ongi see matemaatika." (lk 170-171)
  • Brändipudel klunksatas ja Billy Kavala vanavanaema jätkas: "Nii et pisarate pott, te ütlete?" Angua noogutas. "Kui nii, siis ainult üks tähendus. Üks vaene härjapõlvlasenaine, nälgiv härjapõlvlasenaine, pidi oma äsjasündinud lapse ära sööma, sest ta ei suutnud seda toita. Ma kuulen, et teie hingamine lakkas korraks. Et midagi sellist juhtub? Muidugi, see on hirmus tõde. Halval maal, kui ajad on rasked ja toitu pole kuskil, on tõde tihtipeale hirmus. Ja nii, nuttes, nikerdas see naine oma lapse hinge jaoks väikese unggupoti, nuttis selle sisse elu ja saatis selle minema, et hing saaks tagasi tulla, kui tulevad paremad ajad." (lk 216-217)


  • Taoismis pole ei algust ega lõppu ja see meeldib mulle väga. Räägitagu eelmistest või tulevatest eludest, mina usun, et kõik on üks jätkuv teekond. Kui peaksin pärast surma maale tagasi tulema, siis suurepärane, las ma mängin veel trumme.
    • Brian Melvin, intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18-19


  • Teoloogilistes väitlustes usujuhtidega küsin ma tihti, kuidas nad suhtuksid sellesse, kui teadus tõestaks, et nende usu keskne tõekspidamine on vale. Kui ma küsisin seda praeguse, neljateistkümnenda dalai-laama käest, vastas ta viivitamata nõnda, nagu ei vastaks ükski konservatiivne või fundamentalistlik usujuht: sellisel juhul, ütles ta, peaks tiibeti budism muutuma.
Ka isegi siis, kui see oleks tõepoolest keskne tõekspidamine, näiteks taaskehastumine.
Isegi sel juhul, vastas ta.
Aga – ta pilgutas silma – taaskehastumist on väga raske ümber lükata.
Dalai-laamal on õigus. Religioosne õpetus, mida ei saa tõendite abil valeks tunnistada, ei pea teaduse arengut kartma. Üks selliseid on paljudele uskudele ühine idee Universumi Loojast – seda on väga raske nii tõestada kui ümber lükata.
  • Carl Sagan, "Deemonitest vaevatud maailm" (viide täpsustamisel)

Luule

muuda

Tean, peab olema murdja tung ses maailmas tahta ja olla,
ent tahtmine olema teadmine, piirid sind siis ei pea,
ükski tunne ei liiguta, kui, siis vaid ümbersünd.
Et ükski tundmus ei kuulugi enam tundmiste ahelasse,
et ahel on hoopis teine, kuni
sa tunnistad endale, mida sa tead.

  • Elo Viiding, "Lea, Jõgevalt", rmt: "Meie paremas maailmas", 2009, lk 14