Aastaajad

Aastaajad on kuudest suuremad ajajaotised aasta sees, mis põhinevad looduse tsüklilistel muutustel. Kalendaarsed aastaajad ei pruugi looduslikega siiski täielikult kattuda. Euroopas loetakse traditsiooniliselt aastaaegadeks nelja: kevad, suvi, sügis ja talv. Eri maades kõneldakse ka viiendast, harvem kuuendast aastaajast, näiteks Soomaal on viiendaks nimetatud üleujutust ja Venemaal teedelagu. Aastaaegadest on lähemalt kirjutanud Antonio Vivaldi, Astor Piazzolla jpt.

Four seasons.jpg

ProosaRedigeeri

  • Astroloogia tekkis, kui inimesed, eelkõige just Mesopotaamias, panid tähele, et aastaajad on seotud kinnistähtede asendiga taevas. Tehti järeldus: kui kinnistähtede liikumine määrab aastaajad ja vee taseme jõgedes, siis rändavad tähed (planeedid) määravad kuningriikide ja kuningate saatust. Astroloog võis alati hea jutuga ennast välja päästa, kui asi puudutas sündmuste tõlgendamist, kuid ta pidi õigesti ennustama tähtede ja planeetide liikumist taevas. Sellest ongi tingitud, et kui antiikaja füüsikas peeti teadmisi tõesteks niivõrd kuivõrd nad vastasid uurija arusaamadele maailmakorrast, siis astroloog(noom) pidi olema võimeline taevaseid sündmusi ennustama ning seda nimetati sündmuse päästmiseks.
  • Tema [Suure A'Tuini] seljal seisavad Berilia, Tubul, Suur T'Phon ja Jerakeen - neli hiigelelevanti, kelle õlgadele toetub maailmaketas. Nende ümber tiirlevad keerulistel orbiitidel pisike päike ja kuu, et aastaaegade vaheldumist esile kutsuda, kuid ilmselt mitte kusagil mujal multiversumis pole elevandil vaja teinekord jalga kergitada, et päikest mööda lasta.
    • Terry Pratchett, Stephen Briggs, "Kettamaailma teejuht". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2004, lk 41


  • Ohio aastaajad on teatraalsed. Igaüks neist saabub nii, nagu astuks lavale primadonna, kes on kindel, et just tema etteaste on põhjus, miks maailmas eksisteerivad inimesed. Sellal, kui Paul D. tõrjuti majast number 124 välja kõrvalhoonesse, vilistati suvi just välja ning kõigi tähelepanu köitis sügis oma kuldsete ja veripunaste värvidega. Öö peaks olema puhkeaeg, kuid tegelikult ei olnud, sest õhk oli täis sureva looduse valjusid ja pealetükkivaid helisid. (lk 108-109)
    • Toni Morrison, "Armas". Tõlkinud Kalevi Kvell ja Krista Kaer. Varrak, 1997

LuuleRedigeeri

mu lemmikaastaaeg on öö mu lemmiklill on lill
ma istun kinos üleöö sääl linastub Bourville

  • Juhan Viiding, * mu lemmikaastaaeg on öö mu lemmiklill on lill" kogust "Detsember" (1971), lk 18


VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel