Arnold Sinisalu

Eesti riigiametnik ja jurist

Arnold Sinisalu (sündinud 20. veebruaril 1970 Kärdlas) on Eesti kaitsepolitseiametnik ja jurist, alates 16. juunist 2013 Kaitsepolitseiameti peadirektor.


Artiklid muuda

  • Koletu teise maailmasõja ühe järelmina sündis ÜRO, mille harta alusartiklid pidid tagama maailmas rahu. Kremli juhitud Venemaa ründas enda loodud maailmakorda. Selle järel on raske üldse midagi öelda, sest maskid on langenud ja kogu jutt Vene kodanike inimõiguste tagamisest ning rikkumistest on õõnes ja sisutühi. Veidi küll kohatu, aga siinjuures olukorda ilmestav on lause, et Venemaa on erandlik riik, sest ta võitleb oma kodanike inimõiguste eest eranditult väljaspool Venemaad.
  • Me ei tea ja ei saa kunagi teada, kes on olnud maailma suurim varas, aga praeguse aja suurim varas istub Kremlis. Ma ei räägi siin tema maisest varast, vaid tollest, mida pole võimalik kaaluda ja mõõta – ta on varastanud oma ja paljude rahvaste oleviku ja tuleviku ning kohati ka mineviku.
  • Paljud meist armastavad ajalugu, mõnele meeldib ajalugu lihtsalt rohkem kui keskmisele inimesele. Kui aga ajaloohuvilisel, kes tahab aja kulgu muuta oma tahte järgi ja selle järgi, mis vaid temale isiklikult õige ja õiglane tundub, on käeulatuses tuumanupp, on see väga raske juhtum.
  • Me ei kujuta ette, et kunagised Euroopa suurvõimud pretendeeriksid oma endistele vallutatud või liidetud territooriumitele, nagu Kreml seda teeb. Kas me kujutame ette, et meile lähedane Rootsi Kuningriik nõuaks tagasi Eesti- ja Liivimaad. Halenaljakas, kas pole?
  • Ilmselgelt on au, kuulsus ja võim Kremlis olulisemad kui rahu Venemaaga piirnevates riikides või kogu maailmas. Kremli juhi arvamus XX sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist ehk Nõukogude Liidu kokkukukkumisest on sügavalt ekslik. NSVL-i lagundasid eelkõige vähetõhus majandusmudel ja üldist arengut soosiva vabaduse puudus, mitte müstiline USA ja lääneliitlaste surve või külma sõja aegne vandenõu.
  • Kuulutades Ukraina riigi lääne kolooniaks ja eitades ukrainlaste kui rahvuse olemasolu, ei anna Kremli juht mingitki võimalust mõistlikuks dialoogiks. Dialoog Kremliga Ukraina üle on kui halb paroodia pimeda ja kurdi vestlusest.
  • Kremli poliitikat imetlevad või toetavad inimesed on nii otseselt kui ka kaudselt ohuks meie põhiseaduslikule korrale. Tihti pole selline oht käega katsutav või vahetu, kuid Kremli poliitikat toetavad inimesed loovad Venemaale ettekäände sekkumiseks, olgu süüdistused kui tahes absurdsed.
  • Protestiliikumine kui äriidee on mõnele inimesele tulus sissetulekuallikas.
  • Radikaliseerumine on protsess, mis võib lõppeda terroriga. Iseenesest pole vahet, mis alusel inimene radikaliseerub, sest alusideoloogia võib olla erinev, kuid protsess ja lõpptulemus väga sarnane.
  • Nimetamata konkreetseid isikuid, saan öelda, et oleme näinud juhtumeid, kus ise radikaliseerunud noored inimesed on alustanud islamismi toetajana, muutnud siis suunda ja toetanud paremäärmuslust, kuid lõpuks nooruse radikaalsusest välja kasvanud ning saanud täiesti tavalisteks kodanikeks. Võib väljenduda ka nii, et kui kunagi olid moes punk ja hipid, siis nüüd on mõnele oma protestimeelsuse väljendamiseks islamism või paremäärmuslus.


Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel