Celia Kuningas-Saagpakk

Celia Kuningas-Saagpakk (sündinud 1985) on Eesti riigiametnik ja diplomaat.

Intervjuud

Kui väga lühidalt öelda, siis läbirääkimiste sisu on püsiv rahu ja Afganistani ülesehitus selliselt, et mõlemad olulised osapooled oleksid riigi juhtimisse kaasatud. Kuidas see välja näeb, peavad nad omavahel kokku leppima. Kas selleks on vaja uut põhiseadust või ei ole, kas vaja on valimised teha varem või hiljem, kas vaja on teha vahevalitsus, siis valimised, siis uus valitsus – kõik need elemendid. Ja siin ei ole meil muud öelda, kui et istuge maha ja leppige kokku.
[Talibanist:] Nad on teinud vihjeid selles suunas. Nad mõistavad, et naiste haridus ei ole nii halb ja võiks sellega jätkata. Kindlasti nende vaated tuleviku ühiskonnakorraldusele on siiski märksa radikaalsemad kui praeguse valitsuse vaated. Siin tuleb mängu rahvusvaheline kogukond. Meie asi on n-ö positiivselt survestada mõlemat selles suunas, et kui nad kokkulepet otsivad, millist riiki nad näha soovivad, siis nad ikkagi keskenduvad sellele, et proovivad säilitada kõik selle hea, mis on saavutatud, sest Afganistan pole kindlasti samasugune riik kui 20 aastat tagasi. Väga palju positiivseid muutusi on toimunud ja pikk tee on veel minna. Ja meie huvides, kes me oleme pikalt panustanud, on kindlasti see, et kõik seni saavutatu säiliks. Meie survevahend siin on meie abi jätkumine.
Afganistani delegatsioonis osalevad ka naised. Talibani delegatsioonis naisi ei ole. Aga rahvusvahelise kogukonna surve on see teema tugevalt päevakorras hoida. Meie abi jätkumine on seotud väga tugevalt sellega, kas naiste õigused, mitte ainult naiste, vaid ka vähemuste ja laste õigused saavad olema tagatud ka tulevases ühiskonnas.
- Celia Kuningas-Saagpakk, välisministeeriumi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna büroo direktor, intervjuu: Tarmo Maiberg, "Välisministeerium: Lääs saab Afganistani kõnelusi survestada oma abi jätkumisega", ERR/ETV "Välisilm", 26.04.2021

Peamiselt on konsul diplomaat, kes teenindab oma riigi kodanikke välismaal. Korraldab riigikogu valimisi välisriigis, teeb volituste piires notariaaltoiminguid, väljastab passe ja tagasipöördumistunnistusi, menetleb viisataotlusi, teostab perekonnaseisutoiminguid jne.
Peab nentima, et Eesti eemalt vaatamine on väga õpetlik. Teinekord ei paista kodus kõik silma ja seetõttu soovitaksin paljudele praegustele noorpoliitikutele eemalt vaatamise kogemust.

Lõpuks võiks aru saada, et maailm ei piirdu Eestiga, natuke laiem vaatenurk oleks teretulnud. See on väga oluline, millisena me paistame. Pilt saaks olla ka parem, aga üldiselt ei ole nurisemiseks põhjust.

Konsuli amet ongi üks pidevate üllatuste jada. Võimatu on ennustada, mida homme toob. Arvasin, et rutiini on rohkem.
Välisministeeriumi ametnikuna peab arvestama asjaoluga, et lühiajaline välismaal töötamine on ette nähtud. Olin töötanud välisministeeriumis ligi viis aastat, kui avanes võimalus kandideerida New Yorgi konsuli ametikohale. Ei ole kordagi oma valikut kahetsenud.
Ja enne kaitsesite Tartu ülikoolis magistritöö. Teil oli omapärane teema ("Eesti, Soome ja Läti režiimide analüüs 20. sajandi algul. Autoritaarse režiimi tekke põhjused Eestis ja Lätis"). Miks te just selle valisite?

Režiimide teema on minu jaoks lihtsalt kõige põnevam. Mõistes, miks Eestis ei säilinud demokraatia möödunud sajandi 30ndail, võib ehk teha järeldusi, mis aitab tänast riigikorda kauem hoida.

Huvitav aspekt režiimide uurimisel on filosofeerimine teemal, kas demokraatia on n-ö lõplik tõde. Hetkel maailmas valitsevatest režiimidest on ta kodanikule kahtlemata parim.

Samas eeldab demokraatia rahva aktiivset osalust. Inimesed on aga suhteliselt passiivsed osalema, teatud riske demokraatiale toob ka globaliseerumisega kaasnev suurkorporatsioonide teke, mis haldavad suuri inim- ja muid ressursse.

Kuidas hoida ära, et need organisatsioonid ei hakkaks dikteerima poliitikutele edasisi arenguid? Võib-olla on parem juhtida riiki aktsiaseltsina, kus iga kodanik oleks n-ö firma osanik?

Vahepeal on teist saanud Celia Kuningas-Saagpakk. Kas teie abikaasa viibib Ameerikas?

Ma põhimõtteliselt ei vasta eraelu puudutavatele küsimustele.

1996. aastal osalesite te Miss Estonia konkursil. Mis tähendus sellel teie jaoks on?

Vot see on see küsimus, mida te minu käest küsida ei tohiks.

Ja sama käib Estline'i Tantsukuninganna tiitli kohta?

Jah, ma ei soovi rääkida oma eraelust.

Kas te praegu ka tantsimist harrastate?

Ma ei vasta ühelegi küsimusele, mis jääb väljapoole minu tööd.

Celia Kuningas-Saagpakk, intervjuu: Mart Zirnask, Birgit Püve, "Ajaloo ilu", Eesti Ekspress, 26.11.2003