Duell on formaalsete reeglite järgi peetav kahevõitlus. Euroopa ajaloos on duellid olnud sõjategevusega seotud ülemklasside, eelkõige aadli aukoodeksi tagamisel tähtis mehhanism, selle rudimendina jõudsid duellid ka üliõpilaste kombestikku. Tänapäeval on enamikus riikides duellid keelatud.

Thomas Couture, "Duell pärast maskeraadi" (1857)

Proosa muuda

  • [Isa õpetussõnad d'Artagnanile]: Võitle igal võimalikul juhul. Võitle seda enam, et duellid on keelatud, mistõttu võitlemine nõuab kahekordset julgust. (1. ptk)
  • D'Artagnan sirutas ennast uhkelt, otsekui tahtes öelda, et ta ei palu kelleltki armuandi.
"Hästi, hästi, noormees," rahustas teda härra de Tréville, "ma tunnen seda ilmet. Mina ise tulin Pariisi, neli eküüd taskus, ja olin valmis duellile kutsuma igaühe, kes oleks julgenud öelda, et ma pole võimeline Louvre'it ära ostma." (lk 34-35)
  • [Aramis:] "Muide, ma olen oma peast naeruväärselt heas arvamises, sest et ta mul üsna korralikult õlgadel istub. Ja ärge muretsege, mul on kindel kavatsus teid teise ilma saata, aga tahan teha seda vaikselt, üksildases varjatud kohas, kus te oma surmaga kellegi ees hoobelda ei saa." (lk 45)
  • [D'Artagnan:] "Ma palun teilt vabandust seks puhuks, kui ma ei saa tasuda oma võlga kõigile kolmele. Härra Athosel on õigus mind tappa esimesena, mis vähendab tunduvalt minu võlakohustuse väärtust teie suhtes, härra Porthos, ja teie suhtes, härra Aramis, muudab ta selle väärtuse nulliks." (lk 50)


  • [Athos:] "Ja mis asjad need siis on?"
[Aramis:] "Esiteks üks väike mõõgapiste koadjuutorile, keda ma kohtasin eile proua de Rambouillet' juures ja kes kasutas minu suhtes väga ebatavalist tooni."
"Minge ikka! Tüli preestrite vahel! Duell kahe liitlase vahel!"
"Mis parata, mu armas. Tema on tülinorija, mina samuti. Tema on naistekütt, mina samuti. Ta sutaan rõhub teda ja ausõna, mina olen enda omast kõrini tüdinud. Mõnikord tundub mulle, et tema on Aramis ja mina olen koadjuutor - nii palju on meil ühiseid jooni." (lk 410)


  • [Planchet:] "Kohe seletan. Oli tegemist ühe laenuga... võlgnik andis mulle tagatiseks toorsuhkrut, tingimusega, et võin selle maha müüa, kui võlga kindlaksmääratud ajaks ei tasuta. Laenasin talle tuhat liivrit. Tema ei maksnud, mina müüsin suhkru tuhande kolmesaja eest edasi. Tema sai sellest teada ja nõudis sada eküüd endale. Selge, mina keeldusin... ja ütlesin talle, et ma ei võinud ju seda müüa üheksasaja eest. Tema väitis, et olen liigkasuvõtja. Palusin seda korrata linnavalli taga. Mees on endine kaardiväelane, ta tuli. Torkasin teie mõõga tal vasakust kintsust läbi." (lk 144)
  • Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959


  • Samal õhtul viis mind "Missy" Bi-Ba-Bo kinno Greta Garbo filmi vaatama. Jumalik rootslanna mängis kuninganna Kristiinat. Ja lõppstseenis, pärast seda, kui Kristiina suur armastus, Hispaania saadik, saab duellil surmavalt haavata, oleksin Greta ahastavat näoilmet Rootsist lahkuva purjelaeva vööris silmates meelsasti ise surnud. Selleks, et teda vaid õnnelikus "happy end'is" näha! Nutsin vaikselt kogu tee Toompeale tagasi sammudes "Missy" asjatute noomituste saatel. Ta püüdis mulle kogu aeg seletada, et kõik oli ju ainult mängult ja et Greta Garbo kindlasti õnneliku rikka filmistaarina Hollywoodis mitte ühe, vaid mitme armsamaga lõbusasti elab. Loomulikult läks minu ahastus peagi üle, kuna tekkis uus probleem. Püüdsin meeleheitlikult oma loomulikes lokkides juukseid sirgeks saada à la Garbo. (lk 13)
    • Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel