Fuksia

Fuksia (Fuchsia) on õitsvate põõsaste ja väikeste puude perekond veidi üle 100 liigiga, millest enamik elab Lõuna-Ameerikas. Taimeperekond sai oma nime XVI sajandi saksa botaaniku Leonhart Fuchsi auks. Huvitava õiekuju tõttu on aretatud tuhandeid kultuursorte, mis leebema kliimaga maades kasvavad avamaal ja mujal on tuntud toataimed.

Proosa

Milleks see tänane kaklus? — et kägu kukkus paaril korral puuladvas ja et ta käis möödunud ööl Enekeni akna all? Enekeni aknalaud on täis suuri õitsevaid fuksiaid, nende läbi ei mahu käsigi, liiati võib siis veel mõtelda tuppa ronimisest. Ning Ekke pole julgenudki tütarlapsele läheneda — Eneken on alles nii noor ja häbelik. Poiss on samuti eemalt pisut siristanud, ööbikuna laksutanud, öökullina mõnikord hõiganud. Ning eile öösi — palju neid sõnu siis oli, mis ta läbi fuksiate sai sisse sosistada? Liiati kui seest vaid noomiti, et Ekke, mine ära, mine jumala pärast ära! Öö aga oli nii lämmastavalt kuum ja tuuletu ning laine tuli pikkade vaheaegade järel loksudes randa — kas võis ta ära minna? Siin ja seal kukkus mõni kägu, mõni hahk tõusis järsku kivilt lendu ning kraaksatas paaril korral. Pilvitu taevas oli nagu hõbedases vinas — helge ja läbipaistev. "Eneken," ütles Ekke Moor, "löödagu mind kas või paika, aga ma ei saa lahkuda sinu fuksiate alt." Ent siis tuli Toomas Üüve ja lärmi sai üle kogu ranna.
- August Gailit, "Ekke Moor", 2007, lk 14-15

Fuksiaheki hämaruses värelesid tuhanded õilmed nagu tillukesed baleriinid ärevas esinemisootuses.
- Gerald Durrell, "Minu pere ja muud loomad", tlk Piret Saluri ja Rein Saluri, 2007, lk 33

Naine oli käinud haual, näinud, et muld oli vajunud: et hilissügisel enne maa külmumist, oli kahe meetri ja neljakümne sentimeetri sügavusel miski kokku varisenud: see ilus ja hoolega tehtu. Kevadel, oli ta teadnud, tuuakse hauale mulda juurde, tehakse kääbas, mis tasandatakse niisuguseks, nagu hauad on, ja istutatakse lilled: fuksia ja murtudsüda. Seda teevad teised, ta teadis ka seda, sest surnud maetakse südametesse.
- Raija Siekkinen, "See oli siin", tlk Piret Saluri, Loomingu Raamatukogu, nr 3-4, 2007, lk 8

Aias, mis tema viimasest külaskäigust möödunud aja jooksul oli ehk veidi metsikumaks muutunud, valitses pärast tormijärgseid tugevaid vihmasadusid ja eredat päikesepaistet selline lopsakas juuli-kuu keskpaiga üleküllus, mis tundus peaaegu liiast. Tohutu suured roosad fuksiad ja roosid, õielehed pudenemas, kasvasid omasoodu puutüvede ümber põimununa; viimane kui üks lapike murust oli nii tihedalt kaetud karikakarde ja angervaksadega, et see sarnanes pigem nurmega. Näha oli isegi bugenvilleaid, mille ereroosad ja -lillad õied panid lausa jahmatama, ning õuna- ja kirsipuud olid viljadest rasked, tuulega kukkunud saak juba tüve ümber kogunemas. Polly ei suutnud kiusatusele vastu panna ja maitses üht kirssi, aga see oli veel väike ja hapu. Ideaalne moosiks, mõtles ta. Hapu kirsimoos maitsva kukli peal.
- Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021, lk 308

Ema räägib, et on avastanud, miks auhinnatud fuksia nii hästi talvitub. Mäletad, ma tean, et onu Arthur võitis selle eest mullusel lillenäitusel auhinna, ostnud selle päev varem Marks ja Spencerist, või oli see Woolworths? Igatahes on see tal potiga otse magamistoa akna all ja ema tabas ta sellele peale kusemast.
- Phyllida Law, "Märkmed minu ämmale", tlk Tiina Tarik, 2022, lk 95

Luule

Fuksiad, vere tilgad,
haavad Iirimaa ihus,
teravate mustade okaste kriimustused.
Fuksiad, Iirimaa pisarad,
veri, mis tilgub keelest,
jäänud tühjuse asemele.
Kivid nad meile jätsid,
kivid me tammede,
meie keele asemele.

Astrid Ivask, "Iirimaale" kogus "Mere silmad" (2016), lk 86