Harry Macqueen

Harry Macqueen (sündinud 17. jaanuaril 1984) on Suurbritannia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja.

Harry Macqueen, 2021.

Intervjuud

• Kui dementsusega kokku puutuvate inimestega suhelda, siis mõnikord paistab nende elu kohutav, aga enamasti üldse mitte. Dementsus on nagu katkematu alltekst – aeglane kulg, milles inimene viibib.
• Kirjutamine on alati katse olla empaatiline kõigi tegelaste suhtes. Tähtis on jälgida, et ei laseks endal tervet lugu mõjutada. Eriti juhul, kui keskmes on keeruline arutelu, mille käigus otsustatakse, kuidas elu lõpetada või kuidas enne ees ootavat surma elada. Peab oskama mõista mõlema poole argumente.
• Mulle näis, et "Supernoova" mõjub paljudele mitte dementsuse küsimuste, vaid universaalsete teemade pärast nagu armastus, partnerlus, kaotus ja surm. Tegelaste seksuaalsus ei olnud nii tähtis. Aga tore, kui see teema on tõstatunud – niivõrd normaalne nähtus peakski normaliseeruma.
• Surelikkuse küsimuses tuleb olla julge ja lähedastega aus. Me ei saa mööda minna tõsiasjast, et suremine on kohutav ja lein on hind, mida tuleb armastuse eest maksta. Me ei saa näha head, ilma et näeksime vastaspoolt. Selles on midagi transtsendentaalset ja ilusat. Ka filmis näeme keerulist ja ilusat suhet, milles on armastust, usaldust ja vaimukust. On nii valgus kui vari, on surm, aga veelgi enam – on elu. Tusker tahab täiel määral elada ja see on ääretult ilus. Näha elu lõppemas on väga raske, aga üht teiseta ei saa.
• Mul on sügav usk kinokogemusse, sest see puudutab ühtlasi poliitikat. Linateose vaatamine koos saalitäie võõrastega on poliitiline akt: õpitakse tundma elu, saadakse teada iseenda, teiste inimeste ja suhete kohta koos kõigi samas ruumis viibijatega. Ma ei usu, et selline vorm kunagi sureb – ei tohi surra, sest on selleks liiga mõjukas.

Samal ajal teeb kino läbi oma suuri­maid muutusi. Kodus arvutist filmide vaatamises ei ole midagi halba – suurepärane, et meil on viimasel aastal olnud see võimalus. Aga kino- ja arvutiekraani vahel tuleks leida tasakaal. Usk kino­kogemusse peab säilima ja me kõik, nii filmisõbrad, levitajad kui ka filmitegijad, peame aitama sel usul säilida. Meil on kohustus kino elus hoida ja seda väärtustada. Mina väga väärtustan.

• Arvan, et kõik mu filmid räägivad ka edaspidi ühel või teisel moel armastuse proovile­panekust. Mulle meeldivad lood inimestest, kes on arengus, kelle suhted on muutumises. Mind tõmbavad karakteri­kesksed, inimlikud lood. Tahaksin töötada eri žanrides ja meediumides, aga mu süda kuulub keerulistele ja kaunitele tegelastele koos kõigi nende puudustega.
  • Harry Macqueen, intervjuu filmi "Supernoova" teemal: Andrei Liimets, "Teelolek kui armastus, pühendumine ja kaotus", Sirp, 30.07.2021