Heli Laaksonen

Heli Pauliina Laaksonen (sündinud 28. septembril 1972 Turus, Soomes) on Rauma lähedal Lappi vallas elav Edela-Soome murdeluuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud eesti keelt Tartu Ülikoolis. Tema viit murdeluulekogu on ostetud üle 200 000 eksemplari. Laaksose valikkogu "Ole ise!" ilmus 2017. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel, tõlgituna Järvi Kokla poolt hiiu keelde; 2000. aastal ilmus Heli Laaksose luulet ja Jan Rahmani luulekogus "Maapuupäiv". Võru keelde on Heli Laaksose luulet pannud Jan Rahman, läti keelde Guntars Godiņš. Ta ise on vahendanud soome keelde eesti kirjandust, näiteks Andrus Kiviräha teosed "Kaka ja kevad" ning "Karneval ja kartulisalat".

Heli Laaksonen Turu kirjandusmessil 2008. aastal

Luule

Jõulumadrats on mu enda välja mõeldud traditsioon,
mida ma tahaks tutvustada nendele inimestele,
kes soovivad veeta puhkamisjõule.
Jõulumadratsit tehakse nii, et jõululaupäeva hommikul tassitakse voodist
madrats koos tekkide ja patjadega keset elutoa põrandat.
...
Külalistel pole lubatud tulla ja ka ise ei või kuskile minna.
Pole vahet, kas oled üksik, paari- või pereinimene,
jõulumadrats on paindlik lahendus.
Kui sa siis lõpuks üles tõused, oled puhkamisest nii väsinud
ja nii tööindu ja tegutsemislusti täis,
et sellest jätkub keskkevadeni välja.

• "Luulesalv – Jõulumadrats", tõlkinud Järvi Kokla, Sirp, 20.12.2019

Las ma ole lehm kase all.
Viige mo väsin nahk kambri pärandale,
ahju ede.

• "Lehm ja kask", tlk Järvi Kokla

Tuvi ujus.
Kõndisin mööda saabastega kassi saabastega.
"Kuidas preilil läheb?"
huikas tuvi.
Mõtlesin just ütlema hakata et
ööd on siin kole külmad
kui ta pidi jälle sukelduma.
Hurdakoer sulistas lähemale
teatama, et ujumistund on läbi.

• "Tuvi ujus", tlk Järvi Kokla; Heidi Iivari, "Soome 100: Tartu – soome kirjanike linn", Tartu Postimees, 4. detsember 2017

Intervjuud

• Vanaema oli tööinimene - suurte jalgade ja suure peaga, neli klassi koolis käinud, aga mulle tundus ta lapsepõlves akadeemikuna. Ometi pidas ta päevikut ja ütles, et kui ta kirjutaks oma elust raamatu, saaks selle nimeks "Unepilt".
• Linna lähen ma siis, kui tahan, aga linnas ei saa ma niisugust vaikust nagu metsa sees. Ma vajan palju lihtsust.
  • Heli Laaksonen, intervjuu: "Heli Laaksonen: vajan palju lihtsust" ERR/ETV "OP", 06.12.2017

Tema kohta

• Laaksosel on olnud tihedad suhted Tartu ja selle loomeinimestega juba 25 aastat. Kui ta 1990. aastatel õppis Tartu ülikoolis, tutvus ta NAKi kirjanikega – neist Jan Rahman, Contra, Urmas Vadi ja Mika Keränen olid tulnud kohtama Laaksost teisipäeval ka kirjanduse majja. Tänu NAKile ning eriti Rahmani võrukeelsetele luuletustele avastas noor soomlanna just nimelt Tartus, et tema oma murre sobib kõige paremini tema luulekeeleks.
  • Heidi Iivari, "Soome 100: Tartu – soome kirjanike linn", Tartu Postimees, 4. detsember 2017

• Edelasoome murdes kirjutavat Heli Laaksoneni võib ometigi pidada Soome luule superstaariks, keda on saatnud nii tunnustus kui ka müügiedu kohe algusest peale: juba Laaksoneni 2000. aastal ilmunud esikkogu "Pulu uis" ehk "Tuvi ujus" võeti väga hästi vastu.
• Küllap ei ole Heli Laaksoneni tõlgete viibimise taga ainult kirjastuste vähene huvi, mis saab saatuslikuks paljudele tõlkeluulealgatustele. Laaksoneni isevärki luulemaailm nõuab ka isevärki tõlkijat. Hädasti on vaja, et tõlkija tabaks autori absurdimaigulist huumorit, ning mõistagi võiks sihtkeel olla murdekeel nagu lähtekeelgi – mainitud raadiosaates saab Laaksoneni luulet kuulata ka eesti kirjakeeles, kuid mingi münt jääb puudu. Ja küllap on vaja ka hasarti kõigega raamatu jagu jännata.
• Laaksoneni "Ole ise" mõjub Kokla tõlkes väga loomulikult, justkui olekski tegu hiiu keeles kirjutatud tekstiga. Võrdluses antoloogiaga "Hiiu luule raamat", mis ilmus samuti tänavu, tuleb koguni tõdeda, et "Ole ise" puhul on tegemist isikupärasema ja nauditavama hiiu luulega, kui hiidlased ise keskmiselt kirjutada oskavad, v.a Andrus Kasemaa, kelle tekste antoloogiast miskipärast ei leia.

Kuidas Kokla on selle mulje saavutanud? Suurte loobumistega täpsuses. Õigupoolest ei ole tegu mitte tõlgete, vaid mugandustega. Sama on teinud ka Rahman ja näib, et autoril ei ole midagi selle vastu. Mõned vastses kogumikus ilmunud tekstid leiduvad võrumurdelisena juba "Maapuupäivas", nõnda et algtekst on kõrval. Huvitav on näiteks näha, kuidas aeglase- ja kohtlasevõitu hämelasest saab võrokese vahendusel mulgi miis ja hiidlase vahendusel Muhu mees või kuidas eksistentsiaalsesse "Kährikusse" sigineb väike nali seoses hiiu päritolu Ott Leplandiga.

• Pille-Riin Larm, "Lihtsa elu hiiundus" Sirp, 01.12.2017 (luulekogu "Ole ise" arvustus)

• Heli Laaksoneni luulekogu "Ole ise!" loen ikka ja jälle suure mõnuga! Soomes hinnatud ja armastatud, edelasoome murdes kirjutava poetessi värsid voolavad Järvi Kokla hiiukeelses tõlkes niisama vabalt ja vaimukalt nagu originaalis. Neis erilise elutunnetusega luuletustes on nii filosoofiat, huumorit kui irooniat. Väike ilus luulepärliraamat!
  • Leelo Tungal