Jüripäev

Proosa

• Jüripäevaga algas vanasti põllumehe tõekspidamise järgi õige kevade ja võis põllule tööle minna. See oli 23. aprillil.

Ristisõdade ajal tekkis legend, mille järgi sel päeval sangarlik Püha Jüri tappis lohemao, kes ähvardas süütut tütarlast surmata. Sest ajast saadik hakatigi 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Teise variandi järgi olevat maa sel päeval enese lahti teinud ja surmavat auru välja ajanud. Siis tulnud üks Jüri-nimeline mees, kes maa lõhe kinni toppinud ja niiviisi kogu ümbruse hukatusest päästnud. Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. (lk 20)

• Et vanasti oli meie metsades palju hunte, siis on jüripäeva kommete juures rohkesti juttu huntidest ja hunti ennast kutsutakse pühajürikutsikaks. Jüripäeva hommikul pandavat hundile võru suu peale, mispärast ta kuni mihklipäevani (29. septembrini) on vähe kardetav ega puutu veiseid ja teisi koduloomi. Karjapoiss ei tohtinud aga enne jüripäeva karja juures liha ja võid süüa, neid ei pandud talle karjakotti, muidu viib hunt suve jooksul palju loomi ära ja või ei lähe perenaise käes kokku. Ka ei tohtinud karjapoiss enne jüripäeva karjamaal tuld teha, et hunt endale tuliseid hambaid ei saaks. Ka ei võinud loomadel kellasid kaelas olla, sest kella kuuldes leiab hunt loomad üles ja murrab nad maha. Alles pärast jüripäeva pandi loomadele kellad ja krapid kaela. Ka pidi perenaine jüripäeva hommikul midagi õmblema, et hundipojad nõelapistetest pimedaks jääksid. (lk 20-21)
• Vanasti oli jüripäev talupoegadele rendimaksmise, elukohamuutmise ja teenijate palkamise päevaks. Talusulased ja -tüdrukud, samuti mõisamoonakad võisid sel päeval peremeest või mõisnikku vahetada. Mööda maad liikusid viletsad kolikoormad. Siis oli jüripäev vaeste inimeste mure- ja vaevlemispäev.

Tänapäeva jüripäev märgib aga põllumehe elus pakilisema, aga ühtlasi rõõmurikkama tööaja algust. Niipea kui muld on põllul tahenenud, võib traktor mürisedes sõita külvieelsetele harimistöödele. Innu ja elevusega läheb kolhoosiküla vastu töökavadele.

Põllul toimub talioraste pealtväetamine, samuti ristikuseemne külv taliorastesse. Niipea kui orasepõllud haljendama löövad, ruttab põllumees neid väetama lämmastikväetisega. (lk 21)

• Kustas Põldmaa, "Nurmelt ja niidult", 1976

Luule

Pilved rebenevad viivuks
päike on punane
aidakatuse kohal
sume jüripäeva õhtu
puuriit on valmis
luud varre otsas
istun lävel ja olen
rahul mööduva päeva
ja tuleva ööga

• Jaan Kaplinski, "* Pilved rebenevad viivuks" kogus "Raske on kergeks saada" (1982), lk 5