Kesk-Euroopa

regioon Euroopas

ProosaRedigeeri

  • Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria rannikul on läbi kogu maailmajao laskunud raudne eesriie. Selle joone taha jäävad kõik vanade Kesk- ja Ida-Euroopa riikide pealinnad – Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia. Kõik need kuulsad linnad ja rahvad nende ümber asuvad Nõukogude sfääris – nii tuleb mul seda kutsuda – ja kõik alluvad ühel või teisel kujul mitte ainult Nõukogude mõjule, vaid väga suures ulatuses ja mõnelgi juhul järjest suureneval määral Moskva kontrollile.
    • From Stettin in the Baltic to Trieste in the Adriatic, an iron curtain has descended across the Continent. Behind that line lie all the capitals of the ancient states of Central and Eastern Europe. Warsaw, Berlin, Prague, Vienna, Budapest, Belgrade, Bucharest and Sofia, all these famous cities and the populations around them lie in what I must call the Soviet sphere, and all are subject in one form or another, not only to Soviet influence but to a very high and, in many cases, increasing measure of control from Moscow.
    • Winston Churchill, kõne Fultonis Missouris, 5. märts 1946


  • Charlotte uurib nüüd lähemalt Antoni välimust - arvatavasti viiekümnele lähenev mees, rõivastatud kenasti hallidesse pükstesse, lahtise kaelusega valgesse särki ja musta nahkjakki. Kõhn keha, piklik nägu ja tähelepanuväärsed silmad. Tal on need suured tumedad silmad, mis Charlotte'i jaoks on huvitavalt võõrapärased; need pole kodused Inglise silmad - need on ükskõik kust pärit silmad, Kesk-Euroopa silmad, milles peituvad metsad ja Ruritaania lossid ning Janáčeki või Bartóki muusika.


  • 1989. aasta oli murdepunktiks nii Haveli enda elus kui Euroopa ajaloos – see oli hetk, mil muutus reaalselt võimalikuks täita poliitiline vaakum Kesk-Euroopas millegi tähendusliku ja mõttekaga, anda poliitiline sisu senini vaid ajaloolise ja spirituaalse tähendusega mõistele. Presidendina sai just Ida-Euroopa tagasitoomisest ühtsesse Euroopa ruumi Haveli peamine poliitiline missioon. Havel lootis oma poliitilises retoorikas (seda samas ilmselt ka siiralt soovides), et Kesk-Euroopast (ja eriti muidugi Prahast) kujuneb kahekõne koht demokraatia üle erinevate Euroopa osade vahel. Ajastule nii tüüpilises vaimus toonitas ta idaeurooplaste (tema diskursuses muidugi ennekõike keskeurooplaste) soovi läheneda Lääne-Euroopale mitte kui vaesed ja abitud amnestia korras vabaks lastud vangid, vaid kui riigid, kes on võimelised andma oma sisulise panuse Euroopa edendamisesse. Ida-Euroopa rolliks pidi olema pakkuda läänlastele "midagi hingele" – anda spirituaalseid ja moraalseid impulsse ühisesse Euroopa üritusse ning jagada Läänega oma seni rakendamata loovat potentsiaali ja erilist eetost, mis sündinud värskelt kätte võidetud vabaduse kogemusest.