Kummipuu

Kummipuu ehk kummi-viigipuu (Ficus elastica) on Lõuna- ja Kagu-Aasia liik viigipuude perekonnast, mooruseliste sugukonnast. Mujal maailmas populaarne potitaim. Taime mahla on kasutatud kummitööstuses, nüüd on selle toorainena välja vahetanud piimalillede perekonda kuuluva Hevea brasiliensise mahl.

Proosa muuda

Kasakad lõid silmapilguks keset puhtust ja pitse nagu kõhklema, aga noor parun andis neile head eeskuju. Tõmbas nurgast puupotist koos juurte ja mullaga välja kummipuu ja uuris tühja potipõhja. Lisaks mullale puistati söögikapist põrandale veel kott tatratangu ja pulbris maalrivärve rätsepa tööriistade kastist. Langes aknalaualt põrandale puruks ka toalill, mida kutsutakse kristuse pisarateks ehk jeesuse silmaveeks. Punakaid pisaraid pudenes põrandale, ja see oli tõesti õige koht ja aeg, kus ja millal säärase nimega lill oma pisaraid valas. Otsiti neid pahu laule, kas või ühtki rätsepa käekirjaga paberile pandut (mees polnud küll tundigi koolipingis istunud, aga, tähed olid tal peened ja puhtad, nagu ritta valatud).

"Kus oleb need tema jägerivärgid?" nõudis noorparun. Kui ei leita laule, peab leidma midagi muud, et külge hakata sellele mehele, kes pahatihti mõisa metsas kütib. "Otsige, otsige," kamandas ta venelasi, kes polnud nii agaras otsimishoos, nagu see sakslasele meeldinud oleks. (lk 16)

Leida Kibuvits, "Soomustüdruk", 1986

"See kummipuu," hüüab Oskar ahastuses, "ajab mu hauda! Aga ka sinna ei saa ma teda kaasa võtta! Teda ei saa üldse kuhugi kaasa võtta!" (lk 20)
[Anna:] Kõik teavad, et Lepikson on idioot. Ja päälik teab, et mina tean. Ja mina tean, et päälik teab, et mina tean. Peab siis ühe idioodi pärast üks... ütleme näiteks — kummipuu kannatama? (lk 22)
- Ann Must, "Oskar ja Anna. Triameron", jutukogu "Vastu valgust", Tallinn: Eesti Raamat, 1983 lk 7-23

Dehiwala on Kagu-Aasia loomaaedade hulgas tõeline aare. Taimed, mis meie kodumaa botaanikaaedade köetud klaasmajades vaid suurte kulutuste hinnaga kasvavad ja arenevad, lokkavad siin, Colombo kasvuhoonekliimas, kõige täiuslikumas mitmekesisuses. [---] Tunnen nimepidi väga väheseid taimi. Ja needki, mida ma tunnen, teevad mind rahulolematuks. Mis tähtsust sel on, et kodus mu filodender saab uue võrse, kui ta siin katab paljast puutüve otsekui paks mantel. Ja kas mul on põhjust uhkust tunda, et mu kummipuu on hästi kasvanud. Siin on ta võimas ja tugev puu. Ja orhideed, mille kasvatamine meie korteris nii palju hoolt nõuab, õitsevad siin imelises toreduses. Võime neid imetleda ilma külgeriputatud hinnasildita, mis näitaks nende väärtust või kättesaamatust. (lk 12)
- Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973