Maaja Vadi

Maaja Vadi (sünninimi Maaja Lasn; sündinud 4. novembril 1955) on eesti majandusteadlane ja psühholoog.

Maaja Vadi, 2016.

Intervjuud

• Kui räägime praegu sündinud inimestest, siis suurim küsimus on, kuidas säilitada lugemisoskus. Kui inimkonna jaoks oli suur arenguhüpe ürikurullilt üleminek sirvitavale raamatule, siis oleme jõudnud tagasi sinna, kus sirvitavalt raamatult minnakse üle ürikurullile.
• Nii pikalt viimistletud oskus nagu seda on lugemine, võib minna kaduma. Aga see võib olla ka liigne hirm.
• Kuidas olla tolerantne, et väärtused säiliksid, aga seda nii, et iga inimese individuaalsed huvid saaksid täidetud? Seda peaks panema tähele juba sünnist saati last kasvatades.
• Natuke peaks õpetama ka oskust õnnelik olla. Õpetada asjade suhtelisust, mitte otsima absoluutset õnne. Inimesed ei peaks olema liiga nõudlikud teiste ja keskkonna suhtes. Elamine on üldse suur õnn, seda peaks mõistma. Igirahulolematus – kuidas sellest vabaneda?
• Praegu on kasvamas põlvkond, kelle emad on lastega lõputult rahulolematud – see pidev nõudlikkus on väga raske. Kuidas teha nii, et vastutus kujuneks, aga selle kasvulavaks poleks süütunne? Oleks see nii lihtne, oleks see tehtud. Kuid lihtsustamise juures – miks me siis endiselt nii õnnetud oleme?
• Surve suunduda kohe pärast kõrghariduse omandamist tööturule on välja surunud filosoofia ja loogika. Neist tunneme veel suurt puudust. Keeruka struktuuriga ülesannetega toimetuleku oskusest jääb puudu, kuna kõik peab olema lihtne ja praktiline, reaalse ja kohese tulemuse saavutamisele orienteeritud. Seega tuleb tulevikus üha enam päevakorda analüüsioskus, loogiline mõtlemine ja oskus filosoofiliselt läheneda.
• Kui Nõukogude Liidus võis tunduda filosoofiast õppimine, klassikute teoste lugemine ja üldiste distsipliinide studeerimine ruineeriv ja tüütu, siis keerukast tekstist arusaamine oli siiski olemas. Seda harjutame praegu väga vähe. Kõiksugused erinevad tüübid loogikat ja filosoofiat peaksid olema tugevamad, sest keeruliste strateegiliste otsuste tegemine, analüüs ja kavandamine nõuab just neid teadmisi.
• Inimene peaks õppima keerukaid ja pakse raamatuid lugema. See, et õpitakse ära kaheleheküljeline konspekt "Sõjast ja rahust" – kuidas see aitab kaasa praktilisele tarkusele ja lugemisoskusele?

Ajasurve ja -mustrid on muutunud kiireks, kuid peab olema ettevaatlik, mida sellega koos ära viskame. Lapsi tuleb õpetada pingutama nii füüsiliselt kui vaimselt.

• Kindlasti tuleb õppida end valitsema ja käituma. Organisatsioonis hakkama saamiseks peaksid inimesed õppima sünnist saati iseenda eest vastutama. Põhimõte peaks olema selline, et igaüks, kes on teisest tugevam, peab teist toetama. Sa oled nii tugev, kui palju suudad sa endast nõrgemat toetada.
  • Maaja Vadi, intervjuu: Marju Himma, "Maaja Vadi: tulevikuprobleemide lahendamiseks peaks ülikoolidesse naasma loogika ja filosoofia", ERR, 04.04.2014

• Paljud probleemid töökohal algavad sellest, et tuntakse alandatust. Võimusuhteid kasutatakse nii, et inimesed saavad sotsiaalses mõttes haavata.
• Kui võimekamad inimesed lahkuvad, sest ei saa end realiseerida, siis kaotab sellest kogu organisatsioon. Nii jäävadki domineerima need käitumismustrid, mis on kõige viletsamad.
• [Palgast üksiku motivaatorina:] Nõukogude aja lõpul nägime, kuidas palk tõusis kaks korda. Samas ei näinud me, et keegi oleks kaks korda rohkem pingutama hakanud. Ma usun, et see kehtib ka nüüd.
  • Maaja Vadi, intervjuu: "Teadlased: mikromanageerimine mürgitab töökeskkonda"

ERR/Raadio 2 "Piltlikult öeldes", 13.10.2023