Piia Post

Piia Post (sündinud 10. juulil 1963 Rõuges Võrumaal) on Eesti atmosfäärifüüsik.

Intervjuud

• Me näeme praegu seda, et palju ehitatakse klaasmaju. Klaasmaja peame kuumalaine puhul hakkama aga elektriga jahutama. See tähendab, et meil kasvab kohutavalt energiatarvidus sellistel perioodidel.
• Mida vähem me tarbime, seda vähem me tarbime energiat. Igasugune tarbimine on energia tarbimine ja kui me saame vähem tarbida, siis me peame vähem tarbima. Me teame seda, et kogu maailm ei saa nii hästi elada kui Eesti. Ilmselgelt me elame raiskamise majanduses. Me ootame majanduskasvu kui valget laeva, mis meid päästab. See sama majanduskasv viib ka meid hukatusse.
  • Piia Post, intervjuu: Joakim Klementi, "TÜ geofüüsik hoiatab, et kliimamuutustega tuleb ka Eestis rohkem arvestada", ERR, 10.08.2021

• Meil on teada, et globaalne temperatuur tõuseb. Aga see, kuidas regionaalselt ebaühtlane soojenemine teisi kliimasüsteemi komponente mõjutab, et ole nii täpselt teada. Me ei tea konkreetselt, milline saab olema meie laiuste kõige olulisemate ilmategijate, tsüklonite, olemus. Võime kuulda juttu, et tsüklonid muutuvad tugevamaks, aga sellel ei ole füüsikalist alust.
• Eesti inimestele on tarvis teadvustada, et kuigi globaalne temperatuuri tõus võib meie kliima toredasti soojemaks muuta, ei ole me täna valmis kaudselt sellest tõusust tingitud nähtusteks. Eesti riik loodab, et Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) globaalsest raportist piisab, et meil tulevikukliimaga kohaneda. Me peame oma kohaliku kliimaga ikka ise tegelema. Ja nagu kohanemise sõna ütleb, ikka siin koha peal. Meil on teadlased, kes on valmis täpsustama meie kliima tulevikku, aga riik selleks raha ei leia. Aga meil on vaja pikka plaani.
  • Piia Post, intervjuu: Joanna Laast, "Eestiga sarnase kliimaga piirkonda on sel aastal tabanud kaks katastroofi", Delfi, 07.11.2021

• Kliimakriis on kuratlik kriis, sest paljudes riikides me ei näe või taju seda oma igapäevases elus.
• Jah, ka Eesti kliima soojeneb, sest Eesti on üks osa maailmast.
• Teine koht, kus on ilmselt näha kliimamuutust, on talvede soojenemine.
• [Kohanemisest kliimamuutusega:] Mitte ainult kliimaga, mis meil praegu kohal on, vaid meil on võimalik vaadata kliimamudelitega tulevikku. Need mudelid ei ole soolapuhumine, vaid teaduslikul arusaamal arvutatud tulevik.
• isegi inimesed, kes peaksid väga hästi kursis olema selle teemaga, ei tea, mis on kliimateenus.
• Me näeme Eestis väga selgelt, et meie inimesed ei ole valmis. Me ootame inimestelt, kes probleemidega tegelevad, probleemide mõistmist. Ei saa niimoodi, et teemadega tegelevad inimesed, kelle keegi kuskile kohale pani. See on nagu Vene armee, kus on üks kindral ja siis seda käsutatakse kohapeal ja sisuliselt kohapeal ei osata midagi teha. Natuke meie praegune süsteem näeb sedamoodi välja.
  • Piia Post, Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor, intervjuu: Johannes Voltri ja Erle Loonurm, "TÜ atmosfäärifüüsik: Eestis puudub kliimaga kohanemise plaan", ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 02.11.2022

Artiklid

• Loen Sirbis avaldatud arvamusi teemal "Kliimale tuleb kasuks" ja mõtlen sealjuures, et kuidas iga kirjutaja enda jaoks oma kliima mõiste on välja mõelnud. Kirjutajate seas on teadlasi, kes kindlasti on teadusliku mõistega kokku puutunud, aga on ka teiste elualade esindajaid, kes mõistet vabalt interpreteerivad. Sageli jääb arusaamatuks, mida üldse kliima all mõistetakse. See segadus on problemaatiline, sest kliima ja kliimamuutuse defineerimine on nii kliima uurimise kui kliimapoliitika seisukohast võtmetähtsusega. Kuna aga kliimapoliitika määrab ning hakkab lähiaastatel veelgi enam määrama meie igapäevast eluolu, siis kaudselt puudutab see meid kõiki.
• Ilma ja kliima mõisteid saab eristada ka ennustamise kontekstis. Kui ilmaennustamine on tüüpiline algväärtusülesanne, siis kliimaennustamist on peetud ääretingimuste ülesandeks. Ilmaennustamisel on realistliku tulemuse saamiseks väga oluline esialgse situatsiooni täpne kirjeldus (siia sobib Lorenzi liblikaefekti näide), kliimaennustamisel mängivad olulist rolli aga eelpoolkirjeldatud välised ning seesmised kliimategurid e ääretingimused. Sellega on põhjendatud ka kliima mudeleksperimente, milles kasvuhoonegaaside koguseid lihtsalt kahekordistatakse: tulevikukliima "unustab" mudeli algväärtused ära ning jõuab oma uude tasakaalu.
• Ühiskondlikult kasulikud (st usaldusväärsed, täpsed jne) kliimaennustused nõuavad, et kõik tagasisidemed ja teised füüsikalised protsessid, mida kasutatakse ilmaennustuses, oleksid sees ka kliimamudelis, aga sellele lisaks peaksid seal olema pikaajalised tagasisidemed ja füüsikalised protsessid. See teeb kliimaennustamise palju keerulisemaks probleemiks kui ilmaennustus.
• Eeltoodust tulenevalt ei meeldi mulle artiklite pealkirjad stiilis "Kliimamuutuse mõju karu arvukusele" või "Kliimamuutus on tühine väljakutse võrreldes loodusliku mitmekesisuse kadumisega", põhjus on selles, et nii karu arvukuse muutus kui ka loodusliku mitmekesisuse vähenemine on minu jaoks kliimamuutus. Kõik sõltub sellest, mida kliima mõistesse kaasata, minu jaoks on elusloodus oma muutlikkusega selles ammu sees.
  • Piia Post, "Mis on see kliima, mis muutub?", Sirp, 20.07.2020