Kesköö

Kesköö ehk südaöö on öö sünk süda, ehkki suure osa inimeste jaoks öö siis alles algab.

Stanisław Żukowski, "Kesköö" (1922)

Proosa

• Ma näen neid laternavalgel.

Pikk rodu inimesi mu maja ees sissesõiduteel, ja kui ma neid täpsemini vaatan, siis näen kirjut seltskonda vanu ja noori, mehi, naisi ja lapsi. Kannatlikult, noruspäi seisavad nad ja ootavad, et neist räägitaks, ning mina, kirjanik, olen see, kes neist rääkima peab. Kaua seisan ja jälgin neid kardina varjus, mõeldes nõudlikule tööle, mis mul ees seisab. Aga praegu olen ma väsinud, on südaöö, vahest homme, mõtlen ma haigutades. Pean saama mõne tunni magada, sest on nii raske anda päevast päeva elu üha uutele inimestele, ega ma Jumal ei ole, vaid keskealine väsinud naine, kes püüab vee peal püsida.

• Karin Fossum, "Murdekoht", tlk Sigrid Tooming, 2008, lk 7

Luule

Hallisõitja ratsab ringi
ruskel ratsul Maarjamaal.
Ajab Hallimaale hingi
nagu mardus kesköö aal.

Isad, emad, lapsukesed,
nagu ülemhalli nõue,
mehed, naised, piigad, lesed
Halli õue! Halli õue!

• Muia Veetamm, "Halliajajad", juuni 1941, rmt: "Tunamull'ne", 1992, lk 20

Kesköö haarab taskust lumise revolvri
mere kohal tiirleb peeretavaid päikesi

• Ilmar Laaban, "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud Arvo Mägi, 1959, lk 327

Ma nagu kangelasi vaatan neid,
kes sooritavad mõne siira patu.
Kesköiti emban templikünniseid
ja kujutlen, et olen sõltumatu.

• Artur Alliksaar, "Autoportree", rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 8

Vormid sahistavad.
Aline tuleb südaööl
ja annab mulle penni mu mõtete eest.
Ta on nagu Atlandi ranniku kokaautomaat,
mis on rikkis.

• Mary Ruefle, "Siidimaa" ("Silk Land") kogust "Selected Poems", 2011, lk 84  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}