Hingevalu

Proosa

• Esietendused on harilikult üks igavene piin, mida ma vaevalt talun. Nendel käimiseks on ainult kaks põhjust. Üks on, ütleksin, õilis põhjus: vaesed näitlejad peavad selle üle elama, ja kui asi läheb untsu, oleks ebaaus, kui autorit pole kohal, et nendega seda koormat jagada. Niisugusest hingepiinast sain mõningat aimu "Alibi" esietendusel. Näidendis on ette nähtud, et ülemteener ja arst taovad lukustatud kabinetiukse taga ja siis, üha suurenevas ärevuses, löövad ukse maha. Esietendusel polnud tarviski ust maha lüüa — see avanes vastutulelikult enne, kui keegi seda rusikaga puudutadagi jõudis, ja vaatajaskonnale avanes pilt, kuidas laip ennast parajasti õigesse asendisse seadis. Sestsaadik närvitsen alati lukustatud uste pärast, tulede pärast, mis ei kustu, kui nad tingimata peavad kustuma, ja tulede pärast, mis ei sütti, kui nad tingimata peavad süttima. See on tõeline hingepiin, mida teater tekitab.
  • Agatha Christie, "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996, lk 578

• Töö väsitab vähem kui südamevalu tegemata tööde pärast.
  • Arvo Valton, "Vabaduse kütkes", 1993, lk 108

• Olen joonud ära pudeli Burgundia veini ja võtnud just sisse ühe Zyprexa hirmu vastu ja ühe Cipralexi südamevalu vastu ja ühe Imovane unetuse vastu ning vajan nüüd rahu ja puhkust.
  • Karin Fossum, "Murdekoht", tlk Sigrid Tooming, 2008, lk 8

• Ma vajan hingevaluvaigistit.
  • Keiti Vilms, "@keitivilms", Tänapäev, 2017, lk 29

Luule

Lootsin omad magusad hingepiinad
unustuseveinisse kasta,
kuid kartulitest aetakse selget valget viina
ja kliima ei ole vastav.

• Paul-Eerik Rummo, "*Lootsin omad magusad hingepiinad..." kogust "Vettinud peiar" (1968), rmt: "Ajapinde ajab", 1985, lk 51