Tehisintellekt

Tehisintellekt on kas arvutiprogramm, mis saab ennast ise mingis ulatuses modifitseerida ning milliseid tänapäeval hulgaliselt leidub, või hüpoteetiline mõistuslik programm, mis esineb peamiselt ulmes. Ehkki need kaks on umbes sama lähedased kui siga ja kägu, ajavad inimesed need alatasa segi.

Proosa

• Ainult üks väike kartus võiks maad võtta. Te teate, teadus püüab elu ja ka hinge mehaaniliselt seletada, ning kes võiks selle vastu midagi öelda. Ehk on elu tõepoolest ainult mehaanika, tehnika? Aga siis võime ehk lõpuks nii täieliku masina leida, millele elu hing sisse tuleb. See oleks Beeltsebub, kelle meie ise välja kutsunud ja kelle taltsutamiseks meil puudub jõud. Meie eneste valmistatud masinad oleksid meist vägevamad – seda tõendavad juba praegusedki masinad niihästi tööstuses kui ka sõjas – ja meie asemel hakkaksid nemad ilma üle valitsema. Masinad kirjutaksid seadusi, jutlustaksid uut usku, kõlblust ja looksid uut kunsti. Masinad palvetaksid, masinad kahetseksid pattu, masinad saaksid õndsaks. Masinad hakkavad altkäemaksu võtma, ja kui elanikud küllalt ei maksa, maksta ei jõua, siis panevad masinad tarbeainete vedamise seisma ning inimesed, kes masinad teinud ja need üleval peavad, nälgivad. Aga ükski ei pane seda imeks neilsinatsil päevil ja nii mõnigi näitab uhkusega masinate peale, öeldes: vaadake, seda oleme kõik meie teinud, see on meie kätetöö. Päikese ja kuu asemel kummardatakse tahmaseid masinaid. Siis on tõsine uus ajajärk, sest siis ei otsitaks enam ei elus, ei kunstis ega usus inimest, vaid ainult masinat.
  • A. H. Tammsaare, "Masin masina vastu", rmt: "Sõjamõtted", Tartu: Noor-Eesti, 1919, lk 50–51 (Tartu: Ilmamaa, 2023)

• See sama asi, mis paneb tehisintellekti ja kohvimasina tööle, on algoritm. Aga tänapäeval on algoritmid pigem sellised, et ükskõik kui mitu sammu see matemaatiline tehe seal hüppab, alati on võimalus tagasi minna ja otsustada, miks ta sellise nupule vajutusega sellise kohvi teile tegi. Tehisintellekti algoritmi eristab see, et ta õpib vahepeal ise juurde. Ta kohastab end vastavalt ühiskonnale ja seetõttu ei ole meil võimalik enam jälgida, miks ta midagi tegi. See on see moment, kus meil tuleb hakata mõtlema eetilisele regulatsioonile, et need masinad võtaksid arvesse meie väärtusi.
  • Karmen Turk, intervjuu: Marko Reikop, "Vandeadvokaat Karmen Turk: bordellirobotit pole vaja reguleerida, sest ta pole tehisintellekt", ERR/ETV "Ringvaade", 09.11.2018

• Praegused ühiskondlikud olud tunduvad olevat aidanud kaasa sellele, et võime vähemusena mõista ka tehisintellekti ja anda talle õigused sarnaselt teiste vähemustega.
  • Piret Põldver, "Alternatiivne privileeg ja võõritus" Sirp, 20. jaanuar 2017

• Selleks, et maailma ära hävitada, pole vaja olendeid, kellel on eneseteadvus. Arvutid, mis suudavad võita inimest males, ei pea olema teadvusel ning samuti pole teadvus tarvilik maailma mõjutavate juhtimisotsuste tarvis.
  • Jaan Tallinn, intervjuu: Allan Aksiim, "Enne kui masin ületab inimest", Vikerkaar 7-8/2017, lk 159

• Žürii tõdes sel aastal üht põhimõttelist muutust, mis on aset leidnud, et aina rohkem kaasatakse tehisaru. Noored ei pruugi ju üks ühele AI-st teksti võtta, nad lasevad tehisarul teha mustandi ja tilgutavad natuke omapära juurde. Žüriiliikmed olid väga tähelepanelikud ja need tööd me tõstsime kohe kõrvale.
  • Rein Veidemann, esseekonkursi "Kui mina oleksin seaduselooja" žürii esimees, intervjuu: Märt Treier, "Rein Veidemann: koolinoorte esseede lugemine on õpetlik ja rikastav kogemus", ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 30.11.2024

Vaata ka

• Tehnoloogiline singulaarsus