Apokalüpsis

Viktor Vasnetsov, "Apokalüpsise ratsanikud" (1887)


  • Kujutluses ülendatud armastus kaldus olema kõrgromantismi valem apokalüpsise, revolutsiooni teostumise totaalse lõppvormi jaoks, mis taandati nõnda oomeniks või tõotuseks. Miski ei saa olla luulele raskem koorem ning kõrgromantism, mis oma hämmastavates ambitsioonides riskis kõigega, pidi paratamatult kaotama peaaegu sama palju, kui ta selle püüdlusega võitis. Nägemus, mis pidi saama järjepidevaks, muutus hoopiski Heade Hetkede katkendlikuks talletamiseks, mille elusust ohustas kalduvus jätta neid meelde juba enne nende möödumist.
Soolisus on see, mis tuleb ületada, ihu on see, mille ma maha raputan.
  • Marina Tsvetajeva kirjas Roman Gulile 27. juunil 1923, rmt: "Elu tules. Pihtimused", tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 206-207



Apokalüpsise raudjad ratsurid - ei, vaid
apokalüpsise autod
üleni rautud,
vaskkõridest hirnudes heliteibaid
üle rahvamurru
tänava kurru,
jooksus peatid.
...
Uulitsarennide verisest vaost
tinaluudadega pühiti võitluse saast:
terasmurdjate lõppend paast
sajast neelat kuulivööst.
Katkmustast ööst
kiirgas
vaid auto
malaariakollane silm.

  • August Alle, "Apokalüpsise autod", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 17-18


kuldne vassgas oli kord
ta ajas hainu sisse näost
üks lüpsis ja
teine lüpsis
Aapo ka lüpsis

KirjandusRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel