Teleskoop on tähevaatamise toru, millega saab teha suured asjad väga väikesteks, umbes nagu villased riided pesumasinas.

Philippe Rousseau (1816–1887), "Vaikelu teleskoobi, astrolaabi ja liivakellaga", s.d.
Carl Spitzweg, "Astronoom" (u 1860)


Proosa

muuda


  • Olgugi et kumbki pingsalt mõtles Kate'ist, jäid nad sõpradeks. Kes teab, mis oleks saanud siis, kui neiu oleks välja näidanud, et ühte neist eelistab. Ühine hingehäda isegi lähendas mehi; nad mõlemad nägid Kate'i vaimusilmas otsekui teleskoobist, aga vist ükski inimtõug pole nii ühte meelt kui astronoomid. Seepärast nende head suhted püsisid.
  • Aleksandr Grin, jutt "Neliteist jalga", tlk Aivar Kull; "Aivar Kulli ajalootund. Seikluskirjanik Aleksandr Grin", ERR, 13.07.2020



  • Üksnes oma silmaga vaadeldes võib Orioni tähtkujus avastada väikese tuhmi pleki ning kahtlemata võib selle pleki vaatlemisele üles ehitada muljetavaldava kosmoloogilise teooria. Ent ükskõik kui mahukas ja leidlik poleks selline teoretiseerimine, ei suudaks see iialgi meile anda sedavõrd palju teadmisi galaktikate ja galaktikaväliste udukogude kohta, kui suudaks vahetu tutvumine hea teleskoobi, fotoaparaadi ja spektroskoobi abil.
    • Aldous Huxley, "Philosophia perennis", tlk Hillar Künnapas, 2020, lk 11



  • [Preili Tick, Tiffanyle:] Kas teleskoop on võlutud? Kindlasti mitte. See on lihtsalt torusse pandud klaas, kuid sellega saab kõik Kuul elavad lohed üle lugeda.


  • Kuna inimesed pole tumeainet kunagi näinud (ega tajunud ega haistnud), on paljud neist, kellega ma sel teemal rääkinud olen, tumeaine olemasolust üllatunud ja peavad seda üsna müstiliseks - või kaaluvad isegi, kas tegu ei või olla veaga. Inimesed küsivad, kuidas on võimalik, et suuremat osa ainest - mida on tavalisest ainest umbes viis korda rohkem - pole võimalik tavaliste teleskoopidega näha. Mina isiklikult ootaks otse vastupidist (ehkki arusaadavalt ei paista see kõigile samamoodi). Minu jaoks oleks veelgi kummalisem, kui silmaga nähtav mateeria oleks ainus, mis olemas on. Miks peaks meil olema täiuslikud meeled, mis suudavad kõike tajuda? Füüsika suur õppetund on sajandite vältel olnud see, kui palju jääb tegelikult meie pilgu eest varjule.
    • Lisa Randall, "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017, lk 23


  • 1766. aastal nimetati nüüd juba Frederick Williami nimekuju kandev noormees Bathi kuurortlinna moeka Octagoni kabeli orelimängijaks. Hobi korras asus Herschel Bathis tegelema astronoomiaga, esmalt ostetud teleskoobi ja seejärel enda valmistatud seitsme jala pikkuse peegelteleskoobiga. 1781. aasta märtsis avastas ta sellega juhuslikult uue planeedi – Uraani. See tagas Herschelile ja tema teleskoopidele ülemaailmse kuulsuse. Kes ei tahaks endale riistapuud, millega avastati esmakordselt planeet? Tellimused andsid sisse nii kroonitud pead kui kõik endast lugupidavad tähetornid Euroopas.
  • Ühtegi planeeti Herscheli teleskoobiga Tartus avastatud ei ole ning näib, et maailmakuulus vaatlusriist on siin algusest peale olnud pigem iluese ja muuseumieksponaat kui reaalne tööhobune.


  • Viimase paari aastaga on tuppa dekoratiivsete elementidena lisandunud vaid minu üleelusuurused ise tehtud seinakalendrid või siis plaanid, mida mul on üks iga aastaaja jaoks, kõik värvikoodidega eristatavaid märkmeid täis... ja mu fotod galaktikatest. Olen parimad neist välja printinud ja raamida lasknud. Kõige ilusam on Orioni udukogu. Tegin selle pildi observatooriumis, kasutades professor Viromonteselt laenatud ekvatoriaalse monteeringuga teleskoopi, ja seejärel töötlesin purpurset kuma fototöötlusprogrammis.
    • Jenn Bennett, "Tähtedest võlutud", tlk Liis Konovalov, 2021, lk 44

Luule

muuda

Ut pictura... Huuli, mis põimuma määratud,
pilke, märke, päevi praeguseks kadunuid
püüan ma koondada siia kui ümberpööratud
teleskoobi vaateväljale — hääletuid,
liikumatuid, kuid elavaid.


Tõravere!
Tõravere!
Tere, tere, tähepere!
Silmapilk su teleskoop
kosmose me juurde toob.

  • Heljo Mänd, "Ekskursioon" (1967), rmt: antoloogia "Sind ma tahan armastada", 2018, lk 144