Aegna

Aegna on saar Eestis, mis asub Viimsi poolsaare tipu lähistel. Hoolimata kuulumisest Tallinna kesklinna linnaossa ei ole see paik elukohana populaarne ning inimeste asemel leiab sealt pigem mände ja militaarvaremeid.

Luule

On mitu, mitu aastasada
sest möödas, kui üks võõras mees
kord maabus Aegnal.
Nii rahvas kõneleda teab.
Kuid vaikima nii paljust peab,
mis jäljetult jäänd minevikku
nii ruttu rohtub muistne rada
ja Aeg on tumm me ees.
Vaid Aegna saare lõunarannal,
kus meri tungib salmestikku,
on jäänus muistsest vahimajast
kaks paari kive ridastikku.
...
Kolm päeva kestis vihm ja maru
murdlaine viskles ranna eel.
Saar oli sünk ja rõõmuvõõras —
nii nagu saarerahva meel.
piin rusus, rõhus õudne tõde:
surm, elu — inimlaste mäng.
Julm sisetunne röövib asu,
roim jäigalt nõuab roima
ning võimatuks saab rahusäng...
Ja tormiöödel Aegna rannal
käis kummitamas viirastus:
noort neidu, lahti juuksepannal,
sääl aina nähti merevoos
või tõusmas metsast tuulehoos
ning sõudmas mööda taevaalust,
või leiti nutmas kuusesalust
— nii nähti saarel nägemust.
See viimne nukker tunnistaja,
nõrk elutule hääbuv kaja...

Julius Oengo, "Aegna", kogust "Aegna. Poeeme ja ballaade", 1929; cit. via: "Eesti ballaad. Antoloogia. XVII–XX sajand", 2003, lk 359-368

Kaldajärsangus tähed,
aastaarv, süda ja nool.
Kuhu sa eales lähed —
armunuid igal pool.

Põhja pool sinetab Naissaar,
Aegnagi tilluke triip
ilusa ilmaga paistab
päris selgesti siit.

Muia Veetamm, "Muraste rand", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974, (lk 21)