Dorothy Kunhardt

USA ajaloolane ja kirjanik

Dorothy Kunhardt (29. september 1901, New York - 23. detsember 1979, Beverly, Massachusettsi osariik, USA) oli USA ajaloolane ja kirjanik. Eelkõige on ta tuntud väikelasteraamatute ja Lincolni mõrvast rääkiva ajalooteose autorina.

Dorothy Kunhardt, 1923.

"Doktor Dick" muuda

Dorothy Kunhardt, "Dr. Dick", Pleasantville, NY: Reader's Digest Services, Inc., 1976 (3. trükk).  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)


  • [Lemmikloomapoes:] Pablo sirutas käe välja. "Mul on paha öökullikriimustus. Ma arvan, et parem viige mind kohe haiglasse."
"Noh," ütles doktor Dick, "sellega saame tegeleda siinsamaski."
Doktor pesi kätt seebi ja veega. "Hõkk!" Ta võttis kotist pudeli erkpunast desinfitseerimisvahendit ja värvis kriimu ära. Ta jätkas värvimist ja joonistas ringi, mille sees oli nokk ja kaks ümmargust silma, ning ringi otsa joonistas ta kaks väikest tutilist kõrva.
"Minu arvestust mööda," ütles ettevaatlik doktor Dick, "pole midagi hullemat kui arst, kes ajab vigastused segamini." (lk 7-9)
  • "Doktor Dick," ütles Pablo, "te luksute."
Pablo kobas taskus, kus hoidis maiustusi loomade jaoks.
"Doktor," ütles ta, "seiske pea peal ja sööge see suhkrutükk ära ning luksumine läheb üle enne, kui arugi saate."
Doktor Dick seisis pea peal ja sõi suhkrutüki ära, aga kui ta oli lõpetanud, luksus ta endiselt. (lk 11)
  • [Tuletõrjuja juures:] "Noh," ütles Fred, "te teate, et täna hommikul oli tulekahju ja põles maha too mahajäetud maja õunaaias. Pärast seda oli seal puu üleni täis küpsetatud õunu ja ma armastan küpseõunu, nii et ma hoidsin oksast kinni ja võtsin suure suutäie ja oh, doktor, see oli nii kuum, et särises. Mu vaene keel, mul on siiamaani raske rääkida." (lk 14)
  • "Doktor," ütles tuletõrjuja Fred, "see maitseb üsna šokolaadiga piimakokteili moodi."
Doktor Dick sulges oma arstikoti. "On väga vanamoodne," ütles ta, "anda ravimeid, mis maitsevad kohutavalt." (lk 16)
  • Doktor Dick avas oma musta koti.
"Mul on pintsetid kaasas," ütles ta, "aga on väike võimalus..." Ta uuris Dottie jalatalfa. "Ei, see on puupind," ütles ta. "Hõkk! See pole mingi probleem. Aga las ma näitan teile oma uut magnetinstrumenti hõkk! terasest pindude välja tõmbamiseks – nagu näiteks nõel. Nõela jaoks on see imeline."
"Vabandust," ütles Dottie, "ma kardan, et see on lihtsalt puust." (lk 26)
  • Nüüdseks märkasid juba kõik, et doktor Dick luksub, ja kõik soovitasid talle just õiget nippi.
"Heitke pikali, kuumaveepudel rinnal, doktor." "Kuristage äädikaga, doktor Dick." "Sikutage tugevalt oma kõrvalesti." "Pingutage vööd nii, et teie kõht oleks sisse tõmmatud." "Mäluge külitsi nagu kaamel."
"Aitäh! Tänan teid hõkk! hõkk! kõiki väga," ütles doktor Dick. (lk 38)
  • Doktor Dick vaatas ringi.
"Minu päris oma kelluke! Minu päris oma lamp! Minu päris oma klaaskõrs, mis on kõver, et saaksin pikali juua! Miski pole nii mugav kui haiglavoodi!" (lk 49)
  • Doktor Dick avas oma musta arstikoti ning võttis välja käärid, liimi ja värvilised paberilehed. Ta hakkas rõngaid välja lõikama ja neid kettideks ühendama.
"See on tõeline lõbu," ütles doktor Dick. "Mul pole kunagi aega selliste asjadega tegelemiseks nagu see. Siin haiglas olles ma lihtsalt hellitan ennast ära." (lk 50-51)
  • "See on väga huvitav õnnetus, kuid haigla ütleb, et veelgi huvitavam on see, kui kiiresti sinu jalg muutub "üsna katkisest" "samahästi kui uueks". Ja haigla kiidab, kui kannatlik patsient sa oled. Muidugi ei tohiks ma sulle seda öelda, sest neid salajasi aruandeid tohivad kuulda ainult arstid."
Doktor Dick mõtles hetke.
"Tead sa mis, Eddy?" ütles ta. "Ära räägi ühelegi tuttavale sellest, kui kiiresti sa paraned. Kui keegi küsib, siis teeskle, et omast arust paraned sa aeglaselt." (lk 54-55)
  • Doktor Dick tundis end nüüd nii tugevana, et katsetas haigla ratastooli. Ta sõitis koridori mööda edasi-tagasi.
Milline tore puhkus ühe arsti jaoks! Ta tüüris ümber külastajate ja hõikas inimeste palatitest mööda kihutades: "Vaadake, sõbrad, ma ei luksu enam!"
"Meil on teie üle nii hea meel, doktor," hüüdsid kõik. (lk 56-57)

"Patsuta jänkut" muuda

Dorothy Kunhardt, "Pat the Bunny", NY: Golden Books Publishing Company, Inc., 1968.  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)


  • Siin on Paul ja Judy. Nemad võivad palju asju teha. Sina võid ka palju asju teha.
  • Judy võib jänkut patsutada. Nüüd patsuta SINA jänkut.
  • Judy võib katsuda issi karedat nägu. Nüüd katsu SINA issi karedat nägu.
  • Paul võib panna oma sõrme läbi emme sõrmuse. Nüüd pane SINA oma sõrm läbi emme sõrmuse.

Ebatäpselt omistatud muuda

  • Kes iganes kord mu järelejäänud pabereid uurib, näeb, et mu elu oli täis lõpetamata jäänud asju.
  • One day whoever goes through all my papers will see I've lived a life of unfinished things.
    • Sageli Dorothy Kunhardtile omistatav tsitaat pärineb tegelikult tema poja Peter W. Kunhardt juuniori dokfilmist "Living with Lincoln" (2015), milles Dorothy Kunhardti kehastas Dossy Peabody[1][2]  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)

Viited muuda

  1. "Living with Lincoln (2015 TV Movie). Dossy Peabody: Dorothy Kunhardt", IMDB (vaadatud 29.09.2023)
  2. "Living with Lincoln", Films Media Group (vaadatud 29.09.2023)