Fakt

(Ümber suunatud leheküljelt Faktid)

Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") ehk tõsiasi ehk tõik on tõese väite (või uskumuse) objektiivne vaste.

Proosa

muuda
  • Ja seejärel, pöördudes teemade juurde, mis olid jätnud noore inimese teadvusesse palju sügavama jälje, jutustas neiu mehele lapsehoidjalt kuuldud üleloomulikke lugusid. Tema tõsimeelsus ja ilmselge usk kuuldud lugudesse kui tõelisusesse, ärgitasid üles isegi Aubrey uudishimu, ja ehkki tüdruk oli rääkinud palju kordi lugu elusast vampiirist, kes oli elanud aastaid oma sõprade ja lähedaste hulgas ning pikendanud igal aastal oma elu sellega, et võttis elu kaunilt neiult ja jõi tolle verd, tundis Aubrey ebameeldivat külmatunnet. Samal ajal üritas ta tüdrukut selliste rumalate ja jubedate fantaasiate uskumise pärast välja naerda. Aga Ianthe luges talle ette vanade meeste nimesid, kes olid lõpuks, peale seda kui paljud nende sugulased ja lapsed olid märgistatud põrgulise söögiisu verise märgiga, avastanud eneste seast selle olevuse. Ja kui tüdruk nägi, et teine teda ikkagi ei usu, palus ta meest, et see teda tõsiselt võtaks, sest oli täheldatud, et neile, kes söandasid selliste olevuste olemasolu kahtluse alla seada, näidati alati mingit tunnismärki, mis sundis neid kurbuse ja südamevaluga fakti siiski tõeks tunnistama. Ta kirjeldas mehele üksikasjalikult nende koletiste harilikku väljanägemist ja Aubrey taipas õudustundega, et kuuleb üsna täpset lord Ruthveni kirjeldust.


  • Muidugi on faktid toredad asjad - antagu meile palju fakte. (lk 20)
  • Kuid lugupidamine faktide vastu ei ole meis neutraliseerinud kogu religioossust. See hoiak ise on peaaegu religioosne. (lk 21)
    • William James, "Pragmatism. Uus nimi mõne vana mõtteviisi jaoks". - "Pragmatism ja elu ideaalid". Tõlkinud Märt Väljataga. Vagabund, 2005


  • 1. Maailm on kõik, millega on tegu.
1.1 Maailm on tõsiasjade, mitte asjade kogusus.
1.11 Maailm on määratud tõsiasjade läbi ja seeläbi, et need on kõik tõsiasjad.
1.12 Sest et tõsiasjade kogusus määrab, millega on tegu ja samuti, mille kõigega tegu ei ole.
1.13 Tõsiasjad loogilises ruumis on maailm.
1.2 Maailm jaguneb tõsiasjadeks.
  • Ludwig Wittgenstein, "Loogilis-filosoofiline traktaat", tõlkinud Jaan Kangilaski ja Veiko Palge. Ilmamaa 1996, lk 15


  • Kirjapandud f a k t i d on ülepea kõige fantastilisemad kõigist olemasolevaist tegelikkuse kujutustest — samasugused nagu kurdile orkester: poogen liigub edasi-tagasi, põsk vaskpasuna kõrval läheb punni, hüpleb trummipulk, ent hääli ei ole, kuigi on näha liigutusi, mis neid tekitavad. Vastuväiteks võtame fakti, mille olemus on nii hämmastav, et sündmuse luu ja liha, teiste sõnadega öeldes — pealtnägemine ja asja tuumani tungimine lisavad üsna vähe muljele, mis on saadud kommunikatsioonivahendite abil. Tõepoolest, s e l l i n e fakt on võimalik. Kui näiteks Chicagos variseks kokku kahekümne kahe korruseline maja ja see meile teatavaks tehtaks, võpataksime oma sisemuses, kuid üsna varsti ei mõtleks enam sellele. Et see nii on, et faktid kui faktid, isegi siis, kui nad on läbi imbunud publitsistlike ja erakondlike tuleriitade hingematvast suitsust, ei kõiguta mingil määral meie elu- ja mõttelaadi, kinnitab ka see, kui meenutame külmaverelist tähelepanu, millega me ajalehe läbi vaatame, mäletamata järgmisel päeval, mida me täna lugesime, kuigi see, mida me käes hoidsime, polnud midagi muud kui maailma südametukse, võitlus ja elu, mis esitati meile samal kombel kui restoraniarve.


  • Faktid ei lakka olemast lihtsalt seepärast, et neist välja ei tehta.
    • Facts do not cease to exist because they are ignored.
    • ptk "Note on Dogma"
    • Aldous Huxley, "Proper Studies" (1927)


  • [Woland:] "Pea lõikas otsast naine, koosolek jäi ära ja ma elan teie korteris. See on fakt. Ja fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas."
    • Mihhail Bulgakov, "Meister ja Margarita". Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa. Tallinn: Perioodika, 1995, lk 230


  • On ilmne, et võimu kätes ei ole faktid ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale stabiilsusele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid.



  • Dunlapi füüsikaseadused:
1. Fakt on tahkestunud arvamus.
2. Faktid võivad nõrgeneda äärmise kuumuse ja surve all.
3. Tõde on elastne.
  • Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 96




  • Kui veendumus on küllalt tugev, ei ole fakte tarvis.
    • Arvo Valton, "Märklaud kilbiks", 1980, lk 48


  • Ajalooline fakt on ajaloouurija loodud rekonstruktsioon, mitte paljas ajaloosündmus, ajaloolise tegelikkuse osa. [---] Ajaloolane on ajaloolise fakti looja ning tema narratiivis leiduv ajalooline tegelikkus koosneb ajaloolistest faktidest. Fakt ei ole seega asjaolude puhtakujuline peegeldus, vaid allika teabe ja allikavälise teabe põhjal loodud ajaloolise tegelikkuse rekonstruktsioon.
    • Enn Tarvel, "Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?", Tuna 3/2005, lk 4

Luule

muuda

Ma mõistan,
tore on, kui ilusasti
saab iga asja panna tema kasti,
ja kastid omakorda sobivad nii hästi:
külg külje kõrval, mitte risti-rästi.

Kuid oma võlu on ka segadusel
ja oma sapsusoojus Pegasusel.
Mis rõõm on püüda ronida ta selga
ja hüüda mõttes: tundeid ma ei pelga!
Ja teha päris-päris salamahti
kõik kasti pandud tõigad lukust lahti.
Et saaksid mühada nad ringi omasoodu,
et vabalt möllaks kõik maailma loodu.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel