Hirmutamine

Hirmutamine on hirmu tekitamine, olgu siis kelleski teises või iseendas.

George Clausen, "Linde hirmutamas" (1887)

Proosa

• Kõik olid väga elevil ning rahutud, sest kuuldused koduvana tädist ja tema iseloomust olid juba jõudnud levida üle kogu maa. Peale selle tekitas põhjendatult hirmu ka arvamus, et pleektatsud laostavad riigi ja söövad nahka Üllatuste aia. Ometigi ei öelnud keegi selle kohta sõnakestki noorpaarile, kes vahetas rahuliku südamega isekeskis nööpe.

"Kas teie arvates on võimalik teda minema kohutada fosfori või vaiguse niidiga?" küsis minu tont, kes istus ja Kohmloomale surnupealuudega teekannusoojendajat parajasti välja õmbles.

"Ei, teda küll mitte," vastasin mornilt.

• Tove Jansson, "Muumipapa memuaarid". Tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 201

• Eelmine guvernant oli laste distsiplineerimiseks kasutanud erinevaid koletisi ja kolle. Alati varitses kuskil keegi, et süüa ära või tassida minema halvad poisid ja tüdrukud, kelle kuriteoks oli näiteks kokutamine või jonnakas ja pahandav komme kirjutada järjekindlalt vasaku käega. Alati otsis mõni Käärimees väikesi tüdrukuid, kes pöialt imesid, alati oli keldris mõni kollionu. Sellistest kividest ongi ehitatud süütu lapsepõlv. (lk 24)
  • Terry Pratchett, "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004

• "Dee on politsei vägivald..." pomises Igneous.

"Ei, dee on ainult politsei karjumine!" lõugas Detritus. "Kui tahad vägivallaga proovi teha, diis mulle sobib!"

Igneous üritas Porgandilt abi otsida. "Nii pole õige, tal on ametimärk, ta hirmutab mind, nii ei tohi teha," ütles ta.

Porgand noogutas. Tema silmis oli helk, mida Igneous oleks pidanud juba märkama. "Täiesti õige," nõustus ta. "Seersant Detritus?"

"Härra kapten?"

"Meil kõigil on olnud raske päev. Te olete tänaseks vabastatud."

"Selge, härra kapten!" hüüdis Detritus tähelepanuväärse innuga. Ta võttis ametimärgi eest ja pani hoolikalt maha. Siis hakkas ta turvist seljast ajama.

"Vaata seda niimoodi," ütles Porgand. "Me ei tee elu, me lihtsalt anname elule koha, kus ta olla saab." (lk 290)

• Terry Pratchett, "Savijalad", tlk Allan Eichenbaum, 2005

Draama

JULIA: On lõoke see, kes nõnda võltsib viisi
ja ebakõla kriiskab kimedalt!
Lõol, öeldakse, on lahke lõõritus -
see pole tõsi: meid ta laulab lahku!
Lõo vahetanud silmad konnaga -
oh, oleksid nad vahetand ka hääled!
See hääl ju hirmutab käed kätest lahti -
ao jahisarv ei anna sulle mahti.
Nüüd mine! Valgeks, valgeks läheb õu!
ROMEO: Ah, valgeks! Süngeks, süngeks muutub põu!

• William Shakespeare, "Romeo ja Julia", III vaatus, V stseen, tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", 2014, lk 1090