Kassinaeris

Kassinaeris (Malva) on umbes 30 liigiga rohttaimede perekond kassinaeriliste sugukonnas. Osade liikide ürt ja juured on ravitoimega, mõnede liikide lehed, õied ja viljad leiavad kulinaarset kasutust.

Anne Pratt, Malva sylvestris teosest Wild Flowers (1857)

Henri Fantin-Latour, "Roosad ja valged kassinaerid vaasis" (1895)

Cathrine Helene Zernichow (1864-1942), "Vaikelu metsalilledega", s.d.

Piibel

• Kas magedat süüakse ilma soolata

või on siis maitset kassinaeri limal?

• Iiobi raamat 6:6

Proosa

• "Meie majade ümber kasvatatakse rohkem kassinaerist, sa ju nägid, kooli ümbrus on meil kassinaerist täis: need on tugevad ja kasvavad hästi pikaks. Tõsi, teinekord kõlbab ta koguni näitlikuks õppevahendiks," muigas Tonja kavalalt. "Küsisime ükskord viiendas klassis Vassõll Karpovitšilt, mis on esteetika, ja ta tegi meile selle kassinaeri abil selgeks. "Vaadake loojangu eel, kui kassinaeris õitseb, millised värvid saab ta päikesekiirtes, kuidas kumavad ta kroonlehed ja kui kaunis ta siis on..." See ongi kõik, mis mulle esteetikast meelde on jäänud".
  • Oless Gontšar, "Kuljus" tlk M. Nurmik, 1966, lk 155-156

• Külastasin Edgarit hilissuvel. Ja ma nägin pakse korstnaid, punaseid suitsusambaid ja loosungeid. Veinikeldreid, kus müüdi sogast mooruspuumarjanapsi, ja kojutaarumist lagedatesse elamukvartalitesse. Seal lonkasid vanad inimesed läbi rohu. Väga väikesed räbalates lapsed sõid kassinaeriseemneid tee ääres. Nende käed ei ulatunud veel mooruspuu oksteni. Vanad nimetasid kassinaeriseemneid jumalaleivaks. Nad ütlesid, et nendest kasvab mõistus. Lahjad koerad ja kassid ei lasknud ennast mardikate ja hiirte luuramisel ja nende peale hüppamisel segada.
  • Herta Müller, "Südameloom", tlk Vilma Jürisalu, 2010, lk 64

• Sarapuumetsas oli lillevälu, kus lilled õitsesid varakevadest hilissügiseni. Seal olid angervaks ja sõrmkübarad ja vanamehepüksid ja narrikellukesed ja naistekübarad ja kolmekordne tuugal ja salvei ja sidrunpuju ja roosa raudrohi ja hobumadar ja nurmenukud ja varretud priimulad ja kahte sorti orhideed.

Sinna oli maetud eideke, keda inimesed nõiaks nimetasid. Kes teadis, kust otsida, võis kõige selle roheluse all näha tema majakese väheseid jäänuseid, ja kes teadis hästi, kust otsida, võis näha kohta, kuhu ta oli maetud. Kes teadis aga tõeliselt, väga-väga hästi, kust otsida, võis leida ka koha, kuhu Tiffany oli matnud eidekese kassi: seal kasvas kassinaeris.

• Terry Pratchett, "Ma kannan keskööd", tlk Allan Eichenbaum, 2011, lk 57

• Minu babuškad elasid meie juures seitsmendal korrusel, kus nad betooni sisse juuri ajada ei saanud. Mõlemal oli lillenimi, ja salajas mõtlesin, et kassinaerid, mis meie neljakordse maja ees vohasid, olid osalised minu babuškate, Rosa ja Margarita vandenõus tõmbuda tagasi taimsusesse.
  • Katja Petrowskaja, "Võib-olla Esther", tlk Kristel Kaljund, 2014, lk 18–19

Luule

Sest ma kõnelen nüüd kass Jeoffryst.
Sest ta on Elava Jumala teener, kes teenib teda
kohusetundlikult iga päev.
Sest märgates Jumala hiilgust hommikukaares, teenib
ta teda omal kombel.
Sest ta teeb seda ringutades oma keha seitse korda
elegantse väledusega.
Sest ta hüppab siis kassinaerise järele, mis on Jumala
tasu tema palvete eest.
Sest ta veeretab seda mängeldes käppade all.

• Christopher Smart, "Jubilate agno", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia" (2018), lk 81-82

Ning neiu ootas nikerdatud laua juures,
ta õlult voolas juuste ohter oja,
ent hõbelevas hääletuses suures
levkoi ja kassinaeri lõhnad täitsid koja
ning juuste oja voolas laua juures.

• Ivan Dratš, "Prometheuse mõrsja", tlk Harald Rajamets, rmt: "Südame kaugusel", Eesti Raamat, 1977, lk 34