Katrin Hallik

Katrin Hallik (sündinud 31. mail 1968) on Eesti keelekorraldaja.

Intervjuud

• Keerulist asja selgelt ja arusaadavalt seletada on alati raskem kui vastupidi. Kuna infot on väga palju, siis on väga oluline, kuidas me seda infot edastame, et see, kes seda infot vastu võtab, saaks sellest võimalikult ruttu aru.
  • Katrin Hallik, intervjuu: "Selge sõnumi auhinna pälvis teiste hulgas R2 saade "Puust ja punaseks"", ERR/ETV "Terevisioon", 13.10.2015

• Eesti keel on palju konkreetsem, me ütleme asja nii nagu asi on, samas kui indoeuroopa keeltes võib väljendada ühe sõnaga palju palju laiemat tähendust ja sealt tulevad ka väga paljud tõlkeprobleemid ja sageli seetõttu minnakse lihtsamat teed, kasutatakse otsetõlget, mis eesti keeles ei ole alati sugugi kõige ilusam.
  • Katrin Hallik, intervjuu: Elo Ellermaa, "Sõnavõistlusel püütakse leida vasteid Euroopa Liiduga seotud väljenditele", ERR/ETV "Aktuaalne kaamera", 04.11.2014

Artiklid

• "Üks põhivabadusi, mis on kehtestatud eesmärgiga lihtsustada Euroopa Liidu kodanike elu, on vabadus valida elamiseks, töötamiseks või õpinguteks mõni liidu liikmesriik, mis ei ole antud kodaniku kodumaa."

"ELi kodanikel on vabadus elada, töötada või õppida mistahes ELi riigis."

Kumba te kahest eelnevast lausest eelistate?

• Soov endaga seotud teabest täpselt aru saada on loomulik soov.
• Teabest arusaamise raskus ei tulene ainult sõnade väärpruugist, kantseliidist või õigekirjavigadest. Asi on harjumuses kasutada keerulist väljendusviisi, kopeerida ja kleepida lõike olemasolevatest dokumentidest ilma vajaduseta tagada, et info vastuvõtja saaks sellest aru. Meis elab ka uskumus, et ametlik tekst peabki keeruline olema, muidu ei ole see tõsiseltvõetav.
• Info läbimõtlemine ja selge väljendumine ei tule kergelt, vaid nõuavad teadlikku keskendumist küsimusele, kellele, mida ja kuidas ma tahan öelda. Keel ju peegeldab mõtlemist ja hoiakutest saavad alguse keelelised valikud.
• Eestil on vedanud: meil puudub sajanditepikkune bürokraatlik traditsioon. Näiteks Ühendkuningriigis võideldakse 300-aastaste seaduste (muu hulgas duellipidamise seaduse) muutmise nimel. Nõukogude ajal õitses meil küll vene kantseliit, aga selle suhtes säilis meil enamasti eluterve võõristus. Euroinglise bürokraatiakeele mõju eesti keelele on raskem tõrjuda, kuna see tekib nii-öelda vabatahtlikult. Meie ise võtame oma keelde selliseid imeloomi nagu "keskkonnatervis", "keskpikk" või "tõusev mobiilsus" ning eputame inglispäraste väljendusviisidega. Olen aga pigem seda meelt, et keelejõgi suudab aja jooksul võõrast prahti oma loogika järgi päris edukalt ümber vormida.
• Ka keelehoole on Eestis pika traditsiooniga ja hästi toimiv ning küllap võitlus kantseliidi ja kehva keelekasutusega jätkub nii kaua, kuni on keele kasutajaid.
• Mida selgem on ametlik keel, seda kergem on ajada asju ja seda tõhusamalt toimib riik. Selguski võib olla nakkav, kui selleks on antud ametlik luba ja kinnitus, et bürokraatliku keerukuse kõrvalejätmine on säästlik mõtteviis.
• IT-maailmas on käibel praktiline metoodika: kasutatavus, mille abil analüüsitakse kodulehtede tegelikku kasutamiskõlblikkust. Seda rakendatakse aina enam ka Eestis. Kasutatavus ei ole Eestis levinud aga ametlike tekstide hindamisse, sellega ei mõõdeta, kui tõhusalt ametiasutus või eraettevõte inimestega suhtleb. Info kasutatavus selgub sageli tagantjärele ja võib vahel kaasa tuua hulgaliselt selgust otsivaid telefonikõnesid.
• Ametlik keel kujundab ühiskondliku suhtluse stiili, sest selle mõju ulatub ühiskonna paljudesse kihtidesse. Mida rohkem võetakse arvesse teabe sihtrühma ja mida rohkem teevad koostööd ametnikud, juristid, keeleinimesed ja infodisainerid, seda arusaadavam ja loomulikum on info meie ümber.
  • Katrin Hallik, "Riik, räägi minuga selges eesti keeles", Postimees, 5. september 2016

• Sõnumil on keel – lisaks sõnadele koosneb see sageli ka pildist või helist. Iga sõnum moodustab terviku, tekitab tunde ja vastukaja. Nii võib sõnumina vaadelda igasugust infot, alates reklaamist, kodulehest või sõiduplaanist ning lõpetades seadusetekstiga, mis on koostatud selleks, et ühiskonnas toimivat inimest aidata ja suunata.
• Milline on selge infosõnum? See on sõnum, mis annab vajaliku info võimalikult väheste vahenditega edasi, nii et inimene saab täpselt aru, mida ta peab oma eesmärgi saavutamiseks tegema. Täpselt, lühidalt ja selgelt väljenduda on raske. See eeldab süvenemist ja struktuuri loomist. Või nagu Truman Capote kunagi ütles, et kääridest on rohkem abi kui pastakast.
• Halvad näited jätan nimetamata. Eks igaüks tunneb halva näite ära siis, kui ta mõnel kodulehel infopadrikusse ära eksib, nii et lõpuks peab suuna leidmiseks ikkagi helistama ja teed küsima. Või kui ta kasutusjuhendit uurides tunneb, et olukord on lootusetu.
  • Katrin Hallik, "Selge sõnum on selges keeles", Postimees, 9. september 2014

• Seadus on riigi kõige tähtsam tekst. See peab andma juhiseid kõigile riigi kodanikele. Seaduse põhjal luuakse lepinguid ja muid ühiskonna toimimist korraldavaid dokumente.

Kuidas saab inimene täita seadust, mida ta ei mõista? Või kirjutada alla lepingule, mis on juriidilises salakeeles? Saab ikka, sest piinlik on tunnistada, et ei saanud aru. Ja küllap juristid juba teavad, mida ja kuidas kirjutada.

• Professor Raul Narits on "Õiguse entsüklopeedias" viidanud Saksa õigusteadlase Iheringi mõttele, et seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Kuidas seda mõista?

Filosoof mõtleb asjade olemuse üle, nähes põhjuse ja tagajärje seoseid. Talupoeg aga kõneleb asjast, tal on vaja lahendada igapäevane olukord nii, et hundid oleksid söönud ja lambad terved. Kuidas filosoof ja talupoeg aga seadusloomes kokku saaksid, sellele küsimusele peaks vastuse leidma seaduse kirjutaja.

• Katrin Hallik, "Kuidas filosoof ja talupoeg koos seadusi võiksid teha", Postimees, 19. mai 2017