Kirves

(Ümber suunatud leheküljelt Kirved)

Kirves on üks vanemaid tööriistu, mida kasutatakse (peamiselt puidu) lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.

Louis Douzette (1834–1924), "Istuv puuraidur", s.d.
Ludwig von Maydell, Misjonärid raiuvad eestlaste pühapuid 13. sajandil (1842)
Johann Köler, "Hiiu saare talupoeg kirvega" ehk "Villem Tamme portree", 1863
  • Kirvest! Andke mulle kirvest!
    • "Mehed ei nuta", populaarne Eesti komöödia (1968)


Proosa

muuda
  • Nööri lahti võtta püüdes pöördus ta akna alla, valgusele lähemale (sumbunud õhule vaatamata olid kõik aknad kinni) ning jättis Raskolnikovi üksinda, seistes seljaga tema poole. See võttis palituhõlmad lahti ja vabastas kirve silmusest, kuid ei võtnud päris välja, vaid hoidis parema käega hõlma all. Ta käed olid kohutavalt nõrgad; ise tundis ta, kuidas nad iga silmapilguga ikka enam ja enam tuimenesid ja kangestusid. Ta kartis, et laseb kirve lahti ja pillab maha… äkki hakkas pea nagu ringi käima.
«Mis ta küll siia ümber on mässinud!» hüüdis eit, pahaselt ja liigutas end tema poole.
Ainustki silmapilku ei võinud enam kaotada. Raskolnikov tõmbas kirve silmusest, tõstis kahe käega üles, vaevalt iseend tundes, ja laskis peaaegu ilma jõupingutuseta, peaaegu masinlikult silmaga pähe langeda.


  • "Mis sa nüüd ise sellest asjast arvad, aga mina riskeerin nõnda, et kui sa oled ainult rentnik, mitte omanik, nii et sul ei olegi enam Põrgupõhjat, kas sul saab siis olla majagi, mis kuulub Põrgupõhjale, sest et on osa temast. See oleks samuti, kui et, ütleme, sul on kirves ühes varrega ja sa müüd selle kirve ära, kas sa võid siis öelda, et vars on veel sinu oma, kui juba kirves on müüdud ja teine ta välja maksnud?"
"Ei vist."
"Nii et ka vars on selle oma, kes ostis kirve ühes varrega, arvad sa?"
"Küllap vist."
"Noh, siis on meie vahel kõik selge. Põrgupõhja on see kirves ja maja minu teelahkmel tema vars, ning kuna mina ostsin Põrgupõhja, teiste :sõnadega kirve, siis ostsin ühes sellega ka varre, mis on ära seletatud maja."
"Jah, sest Põrgupõhja oli enne kui maja."
"Just, seda minagi," nõustus Ants. "Oli Põrgupõhja, tuli maja, läks Põrgupõhja, läks ka maja, sest mis teha varrega, kui pole kirvest."


  • Ühe terve akadeemilise põlvkonna mälus on kustutamatult pilt umbes 1950-ndast aastast: kes Tartu Ülikooli raamatukokku sisse astus, pidi nägema: selle trepihallis kipsist muusakujude all seisis lihuniku raiepaku taga kirvega mees, vasakul hunnikus veel terved, paremal hunnikus juba puruks raiutud köited.
    • Jaan Kross, "Vaim ja võim. Ettekanne Oslo raamatunädalal 1990". Vahelugemised VI, poliitilised. Bibliotheca Baltica 1995, lk 100


  • [Peaaegu Peata Nick Ronile:] Ja jälle kord ilmutad sa nürile kirvele omast tundepeenust.
    • J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2005, lk 141

Luule

muuda

Kirves:
Mis aga maksab sinu koha,
mina aga raiun sinu maha.
Mets:
Siis aga jääd sa varreta,-
siis aga hakkan kasvama!


Jah, sel mehel püsti kurat oli sees,
ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees.
Kirves käes, ta maanteel luuras saaki,
kuigi mõte juba kompas kaaki.


Seal kukkedeks muutuvad kirved
hari punane krabavad kanu
piimalännikust kõlavad hirned
ligi tõmbavad noori ja vanu

  • Andres Ehin, "On muhumaal röökiv põõsas" kogust "Uks lagendikul" (1971)


me tuleme laevadelt kirved on käes
ja röövime naisi vilja ning lambaid
sel õhtul ma puhtana magama läen
ei verega pese ma hambaid

  • François Serpent, "*me tuleme laevadelt kirved on käes" kogust "Valgete kaantega raamat" (2000)


alevis pole juuksurit
kuuris ei ole kirvest
kahtlane kas juuksur on
kirvest ei ole kindlasti

  • Jim Ollinovski, "*alevis pole juuksurit", lk 37, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009

Vanasõnad

muuda
  • Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved.
  • Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob.
  • Mis kirves otsib, seda kirves leiab.
  • Terav kirves leiab kivi.


Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel