Kristi Vinter-Nemvalts

Kristi Vinter-Nemvalts (sündinud 23. detsembril 1978) on eesti haridusteadlane ja riigiametnik.

Kristi Vinter-Nemvalts rääkimas probleemidest laste uurimisel.

Intervjuud

Oma mõistust me harime, hariduse võtmes me räägime oskustest, teadmistest ja vilumustest. Aga rääkides kasvatusest, siis oma iseloomu me kasvatame. Kasvatuse kese on see kujunemine ja muutumine inimesena. Kui võtame vastsündinud lapse, kel on geneetiline potentsiaal kellekski kujuneda, siis see vaimsuse pool tähendab selles inimkeskkonnas inimeste mõjul ja toimel nende potentsiaalide avamist. See, millised kasvatajad selle lapse teele satuvad, hakkab kujundama seda potentsiaali, mis temast võiks realiseeruda. Mida väiksem on laps, seda rohkem peavad olema aktiivsed need välised mõjutajad, nagu vanemad, lasteaed ja kool. Mida suuremaks ta saab, seda rohkem see kasvatus peab liikuma enesekasvatuse suunas, sooviks saada ise paremaks inimeseks.
[Üldinimlikest põhiväärtustest:] Need on õnn, tervis, ilu, väärikus, ausus – siia võib nimetada terve paleti väärtusi, mis on väärtused iseeneses, mida ei vaidlustata. See püüdlus nende põhiväärtuste poole võikski olla üks kasvatuse eesmärk.
Me liigume rohkem ka hariduse mõttes kasvatuse poole tagasi ja tegeleme selliste inimlike väärtuste kujundamisega. Just sellised inimeseks olemise väärtused on olulisemad, nagu emotsionaalne intelligentsus, koostöövõime, teiste inimeste juhtimine ja kriitiline mõtlemine, mis ei ole seotud aine valdamisega, aga soodustavad aine omandamist.
Kool ei peaks olema jäik vabrik, vaid pigem võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus neid erinevate distsipliinide koostöös lahendada. See, et me ei oota valmis teadmisi, need ongi kontekstist sõltuvad ja me õpime ise neid teadmisi konstrueerima ja arutlema. Sellest jäigast individualistlikust süsteemist peaks liikuma koostöise, loovama ja teadmisi konstrueerivama töökultuuri suunas.
See on ülikooli tänane tegelikkus, kus on väga tugev surve väljastpoolt, et ülikool peab andma paleti praktilisi oskusi. See surve liiga tehniliseks õppeks on kindlasti olemas ja natuke võetakse tagasi selles mõtlema ja mõtestama õpetamises. Ma julgen öelda, et ülikool on märksa enam turule orienteeritud.
Kui me vaatame, milliseid inimesi see turg meilt ootab, siis tegelikult ta ootab nende samade kvaliteetidega inimesi – ta suudab koostööd teha, keerulisi probleeme lahendada ja ta on loovam. Me haarame nende tehnilisemate asjade järgi, sest meil ei ole veel selliseid inimesi ja neid oskusi, kuidas neid parimal moel ette valmistada. Praegu on selles osas nagu üleminekuaeg.
See on tasakaalu otsimise küsimus, ei saa ka ju täiesti vastuvoolu ujuda, et valmistada inimesi ette mingiks väga teistsuguseks ühiskonnaks, kui me ei näe et need suundumused selliste seitsmepenikoormasaabastega edasi liiguks. Kui üldse haridusest rääkida, siis ei ole ka ju need muutused sellised, mida oleks võimalik ülikiiresti ellu rakendada. See ju tähendaks sisuliselt uue põlvkonnaga liiga räiget eksperimenteerimist. See kurss, mis suunal täna ollakse, on see kasvatuse taasleidmine ja nende püsivate väärtuste hindamine. Kui teatud teadusvaldkondades muutuvad asjad väga ruttu, siis kohanemisvõimeline ja paindlik inimene ongi püsivam väärtus. Haridusvaldkonnas toimetades ja just mõtteviisi muutmise seisukohalt on üks hea ütlus – tilk ei uurista kivi mitte jõu, vaid sagedase kukkumisega. Mida enam need teemad on fookuses, seda enam hakatakse neile mõtlema ja nendega edasi tegelema. See pole küll lahendus, aga see on üks viis mõtteviisi muutusele kaasa aidata.
- Kristi Vinter, intervjuu: Joonas Hellerma, "Kristi Vinter: me liigume hariduses tagasi inimlike põhiväärtuste juurde", ERR/ETV "Plekktrumm", 04.04.2017

Kuna digiilmas toimuvad muutused tormilises tempos, võib asjade seis aastaga muutuda nii, et kui sa artikliga õigel hetkel ajakirja sisse ei saa, pole selle teadmisega [paari aasta pärast] midagi peale hakata. (lk 42)
See on interdistsiplinaarsuse võlu ja valu, et sa saavutad midagi täiesti uut ja ägedat, sootuks teistsugust, aga pead nägema palju vaeva, et näidata, kuidas uus ja vana haakuvad ja teineteist mõjutavad. (lk 47)
Ma ei taha küll halba kraaksuda, aga mul on kuri kahtlus, et see PISA edu on ajutine hüpe. Kui midagi väga tõsiselt ette ei võeta – ja siin ei saa vaadata ainult ülikooli poole, et teie tehke, vaid ka ühiskondlikul tasandil –, siis varsti me vaid unistame sellest edust. (lk 51)
- Kristi Vinter-Nemvalts, intervjuu: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019

Välislingid

Kristi Vinter-Nemvalts, ETIS