Lennureis

ProosaRedigeeri

  • Räägitakse ühest LOT-i lennureisist Varssavi-Poznańi liinil. Kohe pärast starti, kui lennuk oli tõusnud pealinna kohale, tuli lendurikabiinist noormees LOT-i mundris, aga ees ZMP-lase kurjakuulutav punane lips, ja teatas: "Kodanikud! Minu õnnitlused teile! Lennuk, milles te viibite, tunnistati paar nädalat tagasi hingetute bürokraatide poolt lennukõlbmatuks. Aga noorte ZMP-lastest lendurite brigaad, sotsialistliku võistluse ja kongressieelse töövalve raames kohustus seda edasi kasutama ilma kapitaalremondita, hoides nõnda kokku meie kodumaale miljon zlotti ja sadu töötunde! Ja palun väga, lendame..." Kõik tardusid hirmunult, pärast seda kostis Poola lennunduses ennekuulmatu kaebekisa, aga üks reisijatest, nagu selgus, kõrge parteiametnik, röökis: "Küllalt sellest kometist! Silmapilk maanduda! Te ei tea, kes ma olen! Küll ma teile veel näitan..." Aga ZMP-lased ei lasknud end nii kergesti hirmutada. Lõpuks olid peale stahhaanovluse mängus ka suured preemiad. Õhusõiduk jõudis Poznańisse, kus pooled reisijatest pagesid paanikas hõbedasest õhusõidukist, ülejäänuid tuli kaua toibutada.
    • Leopold Tyrmand, "Päevaraamat 1954", 7. märts, tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 276, ZMP - Związek Młodzieży Polskiej, Poola Noorsooühing, stalinistlik noorteorganisatsioon


  • Fran istus kinnisilmi. Väike lennuk vähendas järsult kõrgust, otsekui kavatseks taevast alla kukkuda, seejärel võttis korraks horisontaalasendi ja kallutas end siis nagu kunstratsutaja laadaplatsil. Ta avas silmad ja nägi ees halli kaljut. See oli nii lähedal, et ta nägi sellel valgeid linnusõnnikuviirge ja eelmise kevade pesi. All kobrutas meri. Vee kohal lendles veepiisku ja tormi-iilidest kaasa haaratud valget vahtu.
Miks lendur midagi ei tee? Ja miks Jimmy lihtsalt istub ja vaatab, kuidas me kõik surma saame?
Ta kujutles hoopi, millega lennuk kaljut tabab, väändunud metalli ja moonutatud laipu. Mitte mingit lootust ellu jääda. Ma oleksin pidanud testamendi tegema. Kes Cassie eest hoolitsema hakkab? Siis taipas ta, et on esimest korda elus mures oma füüsilise turvalisuse pärast ja et teda on haaranud arutu paanika, mis pitsitab ajusid ega lase mõelda.
Siis lennuk kerkis veidi ja möödus justkui napilt kaljuservast. Perez näitas tuttavaid orientiire: Põhjasadam, Põhjamajaka linnuvaatlusjaam, Ward Hill. Franile tundus, et lenduril on endiselt raskusi lennuki õiges asendis hoidmisega ja Perez lihtsalt loodab Frani tähelepanu maanduva lennuki ukerdamiselt ja vänderdamiselt kõrvale juhtida. Ja siis olid nad maas, veeredes vetrudes mööda maandumisrada.
Piloot Neil istus veel hetke liikumatult, käed juhtkangil. Fran mõtles, et küllap oli mees sama hirmul kui tema. (lk 9, romaani algus)
  • Fran tundis, et ta väriseb. Kitsukesest kabiinist väljumise järel oli tal äkki külm hakanud, kuid ta teadis, et see on ühtlasi ka hirmu järelmõju. Lisaks närveerimine eesseisva kohtumise pärast Perezi sugulaste ja sõpradega. See koht, Fairi saar, kuulus Perezi olemusse. Siin oli ta üles kasvanud ja tema perekond oli siin elanud paljude põlvkondade jooksul. Mida nad temast arvavad?
Ta mõtles, et sellest tuleb üks vilets tööintervjuu, sest selle asemel et saabuda rahulikult, ennast valitsedes, valmis alati naeratama — tavaliselt suutis ta ära võluda enam-vähem kõik, keda tundis —, jääb temasse nüüd lennureisi hirm ja see muudab ta võdisevaks, kokutavaks hädapätakaks. (lk 10)