Misjonär Ansgar kuulutab paganatest rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830.

ProosaRedigeeri

  • Ükski teine konfessioon pole nii ettevaatlik uute liikmete vastuvõtmisel kui jesuiidid.
Ka Ignatius toonitas seda.
Sobivad vaid terved, tugevad, hea välimuse ja terava mõistusega mehed.
Rahuliku loomuga, kuid samal ajal energilised.
Vara ja päritolu ei ole vajalik tingimus.
Kuid oleks alati väga soovitatav.
Misjonile sõidavad vaid parimad.
Ja kohale jõuavad vaid need, kel kõige rohkem veab. (lk 34)
  • Dominiiklased olid veendunud, et usu peab hiinlastele viima ainult õigel, dominiiklikul kombel.
Ning usu viimine peab olema Hiinas täpselt samasugune nagu Euroopas.
Ei mingeid tõlgendamisi.
Ei mingeid kõrvalekaldeid.
Veel olid dominiiklased veendunud, et jesuiidid edastavad usku oma misjonil - nii Hiinas kui ka mujal - valesti.
Lubamatult valesti.
Jesuiidid on hiinlastega lubamatult järeleandlikud ja loovad nendega koos mingi ühise sino-kristliku religiooni.
Isa Ripa ütleb: dominiiklastega on igal ajal probleeme olnud. (lk 52)


  • [Kuningas Ašoka poja misjonist Sri Lankal:] Budism on algselt filosoofia ilma jumalata, ja sellisena võib ta ka vaimustust äratada, kuid maal, kus elanikud on aastatuhandeid jumalate ja deemonite ees põrmus põlvitanud, pole tal kauaks külgetõmbejõudu. Seda mõistab ka Mahinda. Ta läkitab isa juurde saatkonna, kes pöördub Tseilonile tagasi, kaasas tõeline Buddha rangluu, mille jumalad on säilitanud. Reliikviate kummardamine sai alguse pärast Valgustatu surma. Nüüd on ka Tseilonil Buddha õpetuse järgijail oma palveobjekt. Teine saatkond toob Indiast kaasa suure võrsiku sellest pühast viigipuust, mille all Siddhartha Šakjamuni valgustust sai, ja ühel täiskuuööl maikuus "Buddhaks" muutus. Koos saatkonnaga tulid Tseilonile ka buda usu nunnad, kes edukalt ordule liikmeid värbasid. Munkade ja nunnade arv suureneb lakkamatult, mõnedel aastatel on juurdekasv mitu tuhat. Budism on Lõvisaarel määramatuks ajaks kodupaiga leidnud. (lk 48-49)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973
 
Vikipeedias leidub artikkel