Misjon

Misjonär Ansgar kuulutab paganatest rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830.

Oriana Weatherbee Day, "Hispaania püha Fernando Rey misjon Californias" (u 1874-1888)

Proosa

• Need mehed ei mõtelnud koju tagasipööramise pääle, kui nad aastal 1620 Inglise rannas laevale läksid. Need tahtsid, maksku mis maksab, mere taga omale uue kodu luua. Nende seas polnud ainustki sõjameest, mereröövlit ega preestrit. Neil polnud ka eesmärgiks emamaa võimu laiendada ega ristiusku laiali laotada, nagu sel ajal nii sagedasti viisiks, sest nii mõnus oli tundmata rahva maal rist püsti panna ja selle eest rahvas puhtaks röövida. Väljarändajate oma rist oli kodumaal nii raskeks läinud, et nad üle mere kergemat läksid otsima. Said nad aga kord kindlalt jala uuele maale toetanud, siis hakkasid ka nemad misjonitööga Issanda au punanahkade seas suurendama. Ja mida suuremaks kasvas asunikkude võim, seda kindlamalt jatkasid nad oma tegevust.
  • A. H. Tammsaare, "Ameeriklastest", rmt: "Sõjamõtted" (1919), lk 110-111

• [Kuningas Ašoka poja misjonist Sri Lankal:] Budism on algselt filosoofia ilma jumalata, ja sellisena võib ta ka vaimustust äratada, kuid maal, kus elanikud on aastatuhandeid jumalate ja deemonite ees põrmus põlvitanud, pole tal kauaks külgetõmbejõudu. Seda mõistab ka Mahinda. Ta läkitab isa juurde saatkonna, kes pöördub Tseilonile tagasi, kaasas tõeline Buddha rangluu, mille jumalad on säilitanud. Reliikviate kummardamine sai alguse pärast Valgustatu surma. Nüüd on ka Tseilonil Buddha õpetuse järgijail oma palveobjekt. Teine saatkond toob Indiast kaasa suure võrsiku sellest pühast viigipuust, mille all Siddhartha Šakjamuni valgustust sai, ja ühel täiskuuööl maikuus "Buddhaks" muutus. Koos saatkonnaga tulid Tseilonile ka buda usu nunnad, kes edukalt ordule liikmeid värbasid. Munkade ja nunnade arv suureneb lakkamatult, mõnedel aastatel on juurdekasv mitu tuhat. Budism on Lõvisaarel määramatuks ajaks kodupaiga leidnud.
  • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 48-49

• Ükski teine konfessioon pole nii ettevaatlik uute liikmete vastuvõtmisel kui jesuiidid.

Ka Ignatius toonitas seda.

Sobivad vaid terved, tugevad, hea välimuse ja terava mõistusega mehed.

Rahuliku loomuga, kuid samal ajal energilised.

Vara ja päritolu ei ole vajalik tingimus.

Kuid oleks alati väga soovitatav.

Misjonile sõidavad vaid parimad.

Ja kohale jõuavad vaid need, kel kõige rohkem veab. (lk 34)

• Dominiiklased olid veendunud, et usu peab hiinlastele viima ainult õigel, dominiiklikul kombel.

Ning usu viimine peab olema Hiinas täpselt samasugune nagu Euroopas.

Ei mingeid tõlgendamisi.

Ei mingeid kõrvalekaldeid.

Veel olid dominiiklased veendunud, et jesuiidid edastavad usku oma misjonil - nii Hiinas kui ka mujal - valesti.

Lubamatult valesti.

Jesuiidid on hiinlastega lubamatult järeleandlikud ja loovad nendega koos mingi ühise sino-kristliku religiooni.

Isa Ripa ütleb: dominiiklastega on igal ajal probleeme olnud. (lk 52)

• Undinė Radzevičiūtė, "Kalad ja draakonid", tlk Tiiu Sandrak, 2017

Luule

Pärast kerkiksid kergesti jumalakojad.
Peab see nii olema, saame talle ka poja
ja kulda ja mirri ja viirukit.
Sajatuhandepäise sulaste karja
ja pilvi riivavate tornide harjad
ja nende all voolava sõnade siirupi.

Endale me ei nõuaks ühtki palka.
Kuuludes apostlikku eelväe salka
paadund hingede tihnikusse murdvas teed
pasundaksime: "Kuulge, kel kõrvad..." Aga, aga
pisimgi me jumalaist und viimset magab.
Tuhka sõelume kunagiste lõkete lees.

• Paul Viiding, "Jumalata", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 269-270