Emily Alexander

Emily Alexander on USA luuletaja.

Luule

Väljas oli külm.
Talve valge lehekülg tõmbus servades keerdu, voltis
end pooleks, nad hoidsid seda raskust, kuni me mängisime
peitust, eirasime oma emade kokkusurutud hambaid
ja küsimärke. Õppisime üksindust
väikestes annustes; venitasime üle oma

särgivarrukad, püksiõmblused, me endi närvilised jalad.
...
Ja nemad kolmekesi korjasid kokku
oma sõjahaavad, ladusid need kõrgesse virna nagu
pokkerižetoonid, kuni me püüdsime unustada oma isade

nimed, nii et kui kuulsime neid krigisemas välja meie emade
huultelt, me ei võpatanud. Jäime magama, meid kanti
autodesse, kus kõrvaliste oli tühi, viidi taas koju

naelteta aukude juurde seintes, mis igatsesid
pildiraamide raskust.

• Emily Alexander, "Emad" ("Mothers"), ajakiri Nailed  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Olen siin pinnatu,

hõljun linna hammaste kohal, mu enda ettevaatlik suu
suletud, samas kui kõik mu armastatud on linade vahele topitud,
õmbluste jäljed põskedel, ja ma olen nii uhke nende norskamise üle
nurkades, mida me poleks iial kujutlenud.
...
Tõmban hinge sisse
tundidest nagu mustkunstnike salle.

Isegi hingates ei usu ma ennast hingavat; kuidas
maandub kops millelgi küllalt kauaks, et hoida
seda keha õhku täis? Tahaksin seda õppida.

• Emily Alexander, "Lyon, 22", ajakiri Nailed  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}