Francis Bacon
![]() |
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Francis Bacon (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist.




Eesti keeles on ilmunud rida Baconi teoseid, mõni neist isegi mitmes tõlkes. Mahukaim väljaanne on kogumik "Esseed" Ilmar Vene tõlkes sarjas Avatud Eesti raamat (Tartu: Ilmamaa, 2018).
"Uus Atlantis. Valik esseid"
muudaTsitaadid väljaandest: Francis Bacon, "Uus Atlantis. Valik esseid", tlk Karin Suursalu, LR 40/2004. Selles kogumikus on Baconi kirjutised "Uus Atlantis", "Reisimisest", "Õpingutest", "Kommetest ja kasvatusest" ja "Uuendustest" ning Enn Soosaare järelsõna "Francis Bacon".
- Õpingutega tegeldakse sellepärast, et need naudingut ja taidu pakuvad ja meid kaunistavad. Naudinguid ammutame neist üksipäini olles, jutuajamistes on need meile ehteks, taid aga aitab meil otsustada ja talitada. (lk 43)
- Kes õpingute peale liialt aega kulutab, on looder; kes neist ainult naudinguid otsib, on alp; kes end täienisti kirjatähest juhtida laseb, on tähenärija. (lk 43)
- Õpetatus vääristab loomust ja õpetatust omakorda vääristab kogemus, sest et loomupärased võimed on otsekui taimeaed, mis harimist tarvitseb, võimeid aga haritakse õpingutega, mis teinekord üleliia vohama kipuksid, kui kogemused neid tagasi ei hoiaks. Kavalad põlastavad õpetatust, lihtsameelsed imetlevad seda, targad ent lõikavad sellelt kasu, sest et õpetatus ise ennast kasutama ei õpeta; aga tarkust, mis õpetatusest ülem, saab üksi kogemuste kaudu omandada. (lk 43)
- Mõned raamatud on mekkimiseks, teised neelamiseks, ja üksi mõned vähesed mälumiseks ja seedimiseks; ehk siis ühtesid raamatuid maksab ainult tükati lugeda, teisi küll lugeda, aga süvenemata, ja ainult harvasid raamatuid maksab otsast lõpuni läbi lugeda, hoolsasti ja tähelepanelikult. (lk 43)
- Lugemine teeb inimese mitmekülgseks, arutlemine nutikaks ja kirjutamine täpseks. Kui inimene vähe kirjutab, peab tal olema suurepärane mälu; kui ta vähe arutleb, peab tal olema vilgas taip, ja kui ta vähe loeb, peab ta olema väga kaval, et teha, nagu teaks ta, mida tegelikult ei tea. (lk 44)
- Ajaloost ammutame tarkust, luulest vaimunõtkust, matemaatikast läbinägelikkust, loodusteadusest sügavust, kõlblusõpetusest väärikust, loogikast ja kõnekunstist vaidlusoskust. (lk 44)
- Kelle mõtted uitama tikuvad, see õppigu matemaatikat, sest et teoreemide tõestamise juures kõige vähemagi hajameelsuse korral otsast peab alustama. Kellele erinevuste märkamine üle jõu käib, see uurigu skolastikuid, sest nemad on cymini sectores*. Kes ennast kiiresti asja sisse viia ega oma väidete tõestamiseks näiteid tuua ei oska, see õppigu kohtuasju. Nõnda et vaimu igale puudusele oma rohu võib leida. (lk 44; * Juuksekarva lõhkiajajad (lad. k.))
- Essee "Õpingutest" (1597)
Tõlkevõrdlus
muuda- Studies serve for delight, for ornament and for ability.
- Õpingud pakuvad naudingut, on ehteks ja annavad võimekust. (tlk Arthur Hone, "Renessansi kirjanduse antoloogia", 1984, lk 481).
- Õpingutega tegeldakse sellepärast, et need naudingut ja taidu pakuvad ja meid kaunistavad. (tlk Karin Suursalu, "Uus Atlantis. Valik esseid", 2004, lk 43)
- Õpingud teevad rõõmu, nad sobivad kaunistuseks ja võimekuse saavutamiseks. (tlk Ilmar Vene, "Esseed", 2018, lk 197)
- Essee "Õpingutest" (1597)
Teised esseed ja muud kirjutised
muuda- Nii surm kui ka sünd on loomulikud, aga väetile vastsündinule on vaevalised nii üks kui teine.
- Kättemaks juubeldab surma üle; armastus ei pea surma millekski; au vaatab surma poole igatsevalt, kurbus põgeneb surma juurde.
- Inimesed kardavad surma nagu lapsed pimedat tuba; jutud suurendavad laste loomulikku hirmu pimeduse ees, täpselt nagu täiskasvanute surmahirmugi.
- Francis Bacon, essee "Surmast" ("Of Death")
- Soodne juhus teeb vargaks.
- Francis Bacon kirjas, 1598
- Üks Seitsmest tavatses öelda: "Seadused olid nagu ämblikuvõrgud, millesse jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi."
- "Apoteemid" ("Apothems")
- Noored pigem leiutavad, kui otsustavad, pigem mõistavad hukka, kui annavad nõu ning pigem alustavad midagi uut, kui jätkavad vana.
- Aastatelt noore mehe iga võib osutuda üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva.
- "Noorusest ja vanusest" ("Of Youth and Age", 1625)
- Pole olemas täiuslikku ilu ühegi veidruse või veata.
- Essee "Ilust" ("Of Beauty", 1597)
- Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või riiki, kuulsust ja äri... Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada vabadus?
- Essee "Tähtsatest ametikohtadest" ("Of Great Place")
- Kõige levinum põhjus, miks inimesed vallaliseks jäävad, on Vabadus; iseäranis teatud enesekesksete veidrike puhul, kes muutuvad valvsaks iga piirangu suhtes, kuni selleni välja, et peavad võid ja sokihoidjaidki ahelateks ja jalaraudadeks.
- Essee "Abielust ja vallalisusest" ("Of Marriage and Single Life", 1623)
- Miski pole hirmsam, kui hirm ise.
- Nil terribile nisi ipse timor.
- "De Augmentis Scientiarum", II raamat, "Fortitudo" (1623)
- Ainus lootus on tõelises induktsioonis.
- Francis Bacon, "Uus Organon", 1. raamat, aforism 14
Tema kohta
muuda- Kui meenutada põhilist, tuleb öelda, et oma õnneks heasse peresse sündinuna sai Bacon hea hariduse ning valiti juba varakult parlamenti, riigiametis edenemist taotledes koostas ta mitmeid edumeelseid ühiskondlikke projekte – muu hulgas Inglismaad lõhestanud usuvastuolude lepitamiseks –, mille elluviimine mõningail hinnanguil võinuks Inglise XVII sajandi ajaloo märksa helgemale teele kallutada, kuid jäid teostamata, kuna tundusid kuningas James I-le oma ajast liiga kaugel ees olevat.
- Nii või teisiti pidi Bacon veetma viimased eluaastad eraisikuna oma mõisas, minetanud õiguse veel parlamenti või riigiametitesse kandideerida. Tema filosoofiline ja teaduslik pärand sellest ootamatult tekkinud jõudeajast ilmselt võitis, ehkki ka nii jäi mitu teost lõpetamata, kui ta suri 65aastaselt külmetusse, mille sai, uurides lume toitu säilitavaid omadusi (väidetavalt toppinud ta oma kätega lund täis ühe tapetud kana).
- Ei saa küll öelda, et ta olnuks oma aja teaduse esirinnas. Ta ei võtnud omaks koperniklikku maailmapilti ega uskunud ka rahvakeelte, eeskätt inglise keele suurde tulevikku, mistõttu kirjutas oma põhiteose, kuueosalise "Instauratio magna" ehk "Suure uuenduse", kus pakub välja teaduste suure ümberkorralduse, vana traditsiooni järgi ladina keeles. Selle teine osa ongi "Novum Organum" ehk "Uus meetod". Siiski pööras ta teadusliku uurimistöö aristoteleslikult rajalt empiirilisele alusele ja tänu tema nõudele läheneda looduse uurimisele induktiivselt võib teda pidada uusaja teadusliku meetodi rajajaks.
- Sisuldasa pakuvad Baconi mõtisklused nii lugemisnaudingut kui ka mõtteainest, mistap nende lugemine võikski minu meelest olla peripateetiline protsess (unustagem siinkohal Baconi vastumeelsus Aristotelese loogika vastu!). Esseed on ju hõrgud palad, paar kuni mõni lehekülge pikad ja igaüks maius omaette, väärt aegamisi mekkimist ja nautimist. Nii et neid järjest lugeda tundub raiskamisena – nagu kühveldaks kulbiga kaaviari sisse! Seepärast tahaks pista raamatu taskusse (AERi sarja formaat on siiski natuke suur ja vaevalt võib loota müügiedu, mis õigustaks taskuformaadis kordustrüki väljaandmist) ja minna pikale rahulikule jalutuskäigule, istutades end kord siia, kord sinna, lugedes ja sekka mõtiskledes, kuni mõni äratundmine taas jalule tõukab ja uue puu vilusse viib.
- Triinu Pakk, "Raamat jalutamiseks ja aegamisi mekkimiseks", Sirp, 21.09.2018