Hüään

Winifred Austen, "Vööthüään" teosest The wild beasts of the world (1909)

ProosaRedigeeri

  • Nii paljud klaasikillud kaotavad sära, kui nad merest välja võtta; kuulsad primadonnad kriiskavad nagu hüäänid, kui nad telefoniputkasse kinni panna; ja kui säravaim artikkel oma elemendist välja võtta, on seegi paljas põrm ning liiv ning õlepuru. Raamatusse balsameeritud žurnalism on loetamatu. (lk 30)
    • Virginia Woolf, "Tellija ning krookus". Tõlkinud Malle Talvet; rmt: Virginia Woolf, "Esseed", 1997.
  • Need, kes ei mõista Jumalikku komöödiat, ütlevad, et Dante kirjutas selle maksmaks kätte oma vaenlastele ja premeerimaks oma sõpru. Miski pole vääram kui see. Nietzsche on läbini ekslikult öelnud, et Dante on hüään, kes kirjutab värsse haudade vahel. "Hüään, kes kirjutab värsse" on juba iseenesest vastuoluline väljend; teisest küljest, Dante ei naudi valu.
    • Jorge Luis Borges. Jumalik komöödia. Tõlkinud Ruth Lias. Rmt: J. L. Borges. Valitud esseid. Tallinn: Vagabund, lk 181-206


LuuleRedigeeri

ma ei lähe tinased on jalad
pääs on puurid igas neist hüään
tilgub vett kord mädanevad talad
kuivab üdi aga mina jään
sosistama sinu sisse sõna
milles kõik mil pole tähendust
lähed mere kaldale et nutta
süles ainult miljon lahendust

  • Juhan Viiding, "*** nagu loomad ütlevad hääd aega" kogus "Detsember" (1971), lk 4