Sülg

(Ümber suunatud leheküljelt Ila)

Sülg (saliva) on inimese ja paljude teiste loomade süljenäärmete nõre, mille toimel algab seedimisprotsess, kuid mis kõlbab ka algeliseks hügieenivahendiks.

Piibel

muuda
  • Kas sa ei pööragi oma pilku ära mu pealt
ega jäta mind süljeneelamise ajakski?


Ma andsin oma selja peksjaile
ja põsed neile, kes katkusid karvu,
ma ei peitnud oma palet
teotuse ja sülje eest.


  • "Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus."
6 Nende sõnade järel ta sülitas maha ja tegi süljest muda ning võidis mudaga tema silmi
7 ja ütles talle: "Mine pese end Siiloahi tiigis!" "Siiloah" on tõlkes "Läkitatu". Siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana.


  • Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: "Tervist, juutide kuningas!"
30 Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid talle pähe.

Luule

muuda

SIIS NEELA VERIST SÜLGE
ja ummiklainetel kiigu
oled seotud vete külge
mis kunagi siit ei liigu

  • Jaan Kaplinski, "Siis neela verist sülge" kogust "Tolmust ja värvidest" (1967)


Siin sa seisad kaljus tald
maksas jaks ja küdev sülg suus
ja su ümber ilmavald:
mõõtmatus ja kõigekülgsus.


Proosa

muuda
  • Igatahes oli kõigil tüdrukutel seljas nende parim kleit, poiste näol oli aga lootusrikas ilme ja nende juuksed olid peadligi silutud - odava pumatiga, sagedamini aga süljega. Nendel, kes olid otsustanud sülje kasuks, läks tavaliselt paremini, sest odav pumat oli tõesti väga odav ning hakkas palava ilmaga pahatihti sulama ja laiali voolama, mille tulemusena noormehed ei äratanud huvi mitte neidudes, nagu nad olid tuliselt lootnud, vaid hoopis kärbestes, kes said nende peanahalt lõunasöögi.
    • Terry Pratchett, "Ma kannan keskööd", tõlkinud Allan Eichenbaum, 2011, lk 5-6


Vanasõnad

muuda
  • Kuulab, et suu ila tilgub.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel