Maailmavaade

Maailmavaade on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.

Proosa

• Ent piiratud inimene oskab piiratust näha vaid teistes. Ta pidas enda vaatevälja väga avaraks ja punktid, kus tema maailmavaade Martini omaga kokku põrkas, pidas ta tema piiratuse tähiseks.
  • Jack London "Martin Eden" VIII peatükk

• Niipalju arvan ma küll, et kuna kinganinad oma vormi aina sagedamini hakkavad vahetama, siis pea­vad inimesed sagedamini oma põhimõtteid vahetama või nad hoopis kõrvale heitma ja ainult moe järgi elama, mis ongi kõige moodsam põhimõte ja maailmavaade.
  • A. H. Tammsaare "Ma armastasin saks­last"

• Teaduslik maailmavaade on usk mudelitesse, mida pole veel kummutatud.
  • Agu Laisk, "Teadusest, usust – ja fotosünteesist" Haridus, 2008

• Jätkuks hiljuti ajakirja Looming veergudel toimunud mõttevahetusele eksistentsiaalse Eesti kontseptsiooni üle võiksime arutada, kas ellujäämise eesmärk iseendas saab olla Eesti jaoks (piisavaks) positiivseks välispoliitiliseks sisuks? Mulle meeldib mõelda, et vähemalt samavõrra oluline on ka edasi minemine – ellu jääda ja edasi minna, nagu kirjutas õigusfilosoof Ilmar Tammelo – ehk siis viia välispoliitiliselt edasi teatud maailmavaadet, mis meie endi ellujäämise võimalikuks on teinud. Tiibeti kontekstis tähendaks see muuhulgas järjekindlat tiibetlaste põhiõiguste kaitse toetamist, maksimumprogrammina viidet rahvaste enesemääramisõigusele (aga selle sihi ebarealistlikkust on väljendanud dalai-laama isegi) või vähemalt kultuurilisele eluõigusele paljurahvuselise Hiina sees. Nii oleks võimalik ühtlasi olla "oma saatusest suurem" – sest riigi suuruse ja (moraalse) tugevuse määrab tema füüsiliste parameetrite kõrval ju ka riigi idee – mingisugune mittemateriaalne pidepunkt territooriumi, rahvaarvu ja rahvusliku rikkuse kõrval.
  • Maria Mälksoo, "Debatt: Kommentaar Andreas Kaju artiklile Hiina ja idealismi piirid", Diplomaatia nr 99, november 2011

• Ilmavaate muutumiseks on vaja kriitilist hulka mässajaid. Oleme ära unustanud selle vabastava jõu, mille annab irratsionaalne käitumine, kui inimene ei asu tegutsema mitte kasu, vaid maailmavaate nimel.
• Süsteemid ei karda mitte reformi (see on nende jälk ellujäämisstrateegia), vaid reformatsiooni – inimest, kes naelutaks oma teesid kiriku uksele, kuulutamaks uut maailmavaadet.
  • Valdur Mikita, "Emajõe pastöriseerimine" Postimees, 23.02.2018