Iluaed

Piibel

Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid;

5 ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid.

Koguja raamat 2:4-5

Proosa

Käigu kuradile uksed! Käigu kuradile sabad teatriuste juures! Lubage sisse astuda ilma ette teatamata! Palume ära koristada tõkkepuu, mille saamatu majavalitseja on seadnud katkise kõnnitee juurde! Minema kummulikeeratud pingid! Pange nad oma kohale! Iluaias on meeldiv istuda just öösel. Õhk on puhas ja pähe kipuvad targad mõtted!
- Ilja Ilf, Jevgeni Petrov, "12 tooli", tlk Harald Haug, Tänapäev, 2005, lk 285

Jonāti aias kasvavad ümaraks kaardunud võradega õunapuud ja kobarasse kuhjunud leedu kirsid. Viljapuud on hästi hooldatud, samuti nagu iluaed, mille kitsaste teeradade ääres põletavad nii püsi- kui ka ühe suve lilled õitetules oma üürikest elu.
- Mirdza Bendrupe, "Piibussaare", tlk Oskar Kuningas, LR 51/1965, lk 5

Iluaed ei jätnud erilist muljet, peenrad üksteise küljes, ruumi ei olnud, lilled pressisid peenrast välja, vann veega peenarde vahel, kauss kätepesuks, rätik rippus õunapuu oksa küljes. Vaarikad kasvasid vale koha peal, keegi ei käinud neid kunagi söömas, tädi kallas nõudepesuvee lilledele, sellest need nii ilusti õitsesid. Viinamarjaväädid ronisid mööda maja päikesepoolset seina, kartulivõtmise aegu sõime neid pisikesi põhjamaiseid, vales kohas kasvanud marjakobaraid, klaveri peal oli Mozarti portselanist büst, seinal tädi pilt, tammevanik ümber kaela, lauluelevus silmis ja suunurkades.
- Epp Annus, "Tere, Aleksander", 2021, lk 10

Luule

või hoopis pikkade sammaste vahel ta komberdab
äikese-eelse linna iluaedadest läbi,
purjus teekäijaid veel lõbustava, kuid juba
viljatu kortsus kuu all
verd ikka pumpava vana südame tampides
vääramatult ta läheb lääneväravast läbi
oma saatja käte vahele, öeldes lahti
me teadvuse kodust, jättes maksmata
aastatepikkuse üüri, ürgne ja asotsiaalne -
pudelikorjajaeit

Elo Viiding, "SEE VANAEIT", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 16