Kõdunemine
Proosa muuda
- Pungade puhkemine kuulub nähtuste hulka, mida meie, inimesed, nimetame looduslikuks protsessiks, ainult et pungade puhkemine on ühtaegu ka protsessioon. Ka kõdunemine on looduslik protsess, kuid ei meenuta mingil määral toredat marssi; ma ei tahaks luua mingit tempo di marcia't kõdunemisele kui nähtusele. (lk 37)
- Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, 1964
Luule muuda
Maas, jalad harali kui kiimalisel naisel,
kõht ilgelt paljas, lamas laip,
ja lehvis ümber jälk ja imal raipehais sel,
märg mädast oli rohuvaip.
Ja ülal päikene tuld valas ühtesoodu
ja hõõgus maa kui lõõmav lee,
et rutem kätte saaks Suur Loodus oma loodu,
kui taas algaineiks muutund see.
Ja lihast koorumas skeletti nägi taevas -
see avanes kui uhke õis.
Sa tundsid iiveldust - nii väga lehk meid vaevas,
et vaevalt hingata veel võis.
Ja musta pilvena seal ümber kärbseid kihas,
kes prisket einet hoomasid,
ja vaglad agaralt poollagunenud lihas
kui elav ahel roomasid.
Ja üles-alla kõik see voogas nagu laine,
nii uhkelt sillerdas, et näis,
kui oleks hävingut ja hauda trotsiv aine
uut, tuhatkordset elu täis.
Ja vaikset muusikat võis kuulda, nagu ojal
või keset hiit või rehe all,
kui tuulamine käib ja vili talupojal
vaob sarjast vaiksel sahinal.
Ja vormid hajusid, kõik näis kui unenägu,
kus ainult aimatav on seos,
või nagu visandlik, umbkaudne joonterägu,
eskiisiks jäänud kunstiteos.
- Charles Baudelaire, "Raibe", tlk August Sang, rmt: "Kurja lilled", 1967, lk 29-30