Märt Rask

Eesti poliitik

Märt Rask (sündinud 19. detsembril 1950) on Eesti jurist ja poliitik.

Tsitaate

muuda
  • Kodukaitse kui väga suurt austust vääriv organisatsioon on oma ülesanded ilmselt täitnud. Nüüd tuleb leida rakendus Kodukaitse teotahtelistele liikmetele. On see ühinemine Kaitseliiduga või töötamine abipolitseinikuna, peaks olema iga inimese vaba valik. Olen veendunud, et kogu korrakaitse tuleb rangelt allutada riiklikele struktuuridele ning iga prefekt peab oma maakonnas olema inimene, kelle käest nõutakse, kes vastutab ja kes saab seadusele tuginedes juhtida kõiki korrakaitses osalevaid inimesi.
  • Seaduses kätkeb kogu ühiskonna moraal, tõekspidamised, see on omamoodi eetilise käitumise peegliks. Kui seadus ei vasta neile kriteeriumidele, tuleb seadust muuta, ametnikkonna asi on ainult täita seadust.
    • Siseminister Märt Rask Kodukaitse likvideerimisest 21. novembril 1995. [1]
  • Arest on selline karistus, mis meelde jääb.
    • Siseminister Märt Rask 6. detsember 1995 [2]
  • Luukered, mis kellelgi kapis on, tuleb välja tuua. Seda on võimalik teha ainult avaliku õigusemõistmisega kohtus ning kõigi asjaosaliste ärakuulamisega.
    • Kärt Karpa: "Uurimisorganid pole erakondade mõju all." Eesti Päevaleht, nr. 6, 10. jaanuar 1996
  • Eesti politseis töötab kahjuks piisavalt palju inimesi, kes ise ironiseerivad ja osatavad oma tegevust. Politseis ei pea töötama need, kes ise kasvõi seltskondlikus vestluses ei suuda väärtustada oma tegevust ja võtavad mundrikandmist kui töökohta, kus aeg-ajalt nappi palka makstakse.
    • Märt Rask politsei vähesest rahastatusest 18. juuni 1996. [3]
  • Nimelt: Reformierakond ei loe ennast seotuks valitsuse poolt Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu proportsioonide ja struktuurse ülesehitusega. Ma pean ainuõigeks pöörduda avalikkuse poole, et selgitada tekkinud olukorda, milles peavad töötama siseministeeriumi haldusalas 15 000 ametnikku. Eelarve kahandamise korral tuleb maksumaksjale ausalt öelda, et täna meil riigisisese julgeoleku tagamiseks raha ei ole, meie ostame relvi ja ehitame kunstitempleid.
    • Märt Rask riigieelarve keerulisest olukorrast 16. oktoober 1996. [4]
  • Leian, et seaduste kiire muutmine devalveerib õiguse kui väärtuste kogumi väärtust. Ja viitab sellele, et poliitilises otsustusprotsessis kasutatakse õigust üksnes meetodina, juhtimishoovana, päevakäsuna. Kui õiguse adressaat – tavakodanik – peaks olema kogu aeg kursis sellega, mis muutub, peaks ta sellele kulutama olulise osa oma ärkveloleku ajast.
    Nii muutub kaheldavaks ka meie põhiseaduse printsiip, et ainult avaldatud õigusaktid on täitmiseks kohustuslikud. Neid võib ju avaldada, aga kui see rahvani ei jõua, siis ei saa siin võtta stalinlik-võšinskilikku positsiooni, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Mina kaldun arvama, et seaduse mittetundmine vabastab vastutusest küll, kui riik pole teinud midagi selleks, et inimene saaks seadust tunda.
    • Intervjuus Postimehele, 2010[5]

Viited

muuda
  1. Toomas Sildam: "Siseminister Märt Rask peab ülimaks seadust." Eesti Päevaleht, nr. 143, 21. november 1995.
  2. Victoria Parmas: "Karistused haldusõigusrikkumiste eest karmistuvad." Eesti Päevaleht, nr. 156, 6. detsember 1995 lk. 21
  3. Toomas Sildam: "Siseminister ennustab arukaid reforme." Postimees, 18. juuni 1996
  4. Toomas Sildam: "Riigieelarve projekt kõigutab valitsust." Postimees, 16. oktoober 1996
  5. Õigus on headuse kunst - Postimees, 23. jaanuar 2010.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel