Mall Hellam

Mall Hellam (neiuna Mall Tiismus; sündinud 4. mail 1957 Tallinnas) on Eesti kultuuritegelane ja hõimuliikumise aktivist.

Mall Hellam, 2010.

Intervjuud ja sõnavõtud

• Pandeemia ajal on koduvägivald tõusnud ja kardetavasti jäänud rohkem ka suletud uste taha. Seda enam peame sellest probleemist avalikkuses rääkima ja ka näitama, et isegi väljapääsmatuna tunduvatest olukordadest on võimalik eluga edasi minna.
  • Mall Hellam Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia üleandmisel Flo Kasearule ja Margo Orupõllule, "Koosmeele preemia pälvib kunstnik Flo Kasearu ja Margo Orupõllu koostöötandem", Sirp/AEFi pressiteade, 21.04.2021

• Viimased aastad jälgin üha süveneva murega Ungari valitsuse samme, mis on suunatud vaba meedia, sõltumatu õigussüsteemi, kodanikuühiskonna ja nüüd ka akadeemilise vabaduse vastu. Minu otsuse lõplikuks ajendiks sai valitsuse Kesk-Euroopa Ülikooli kallal toime pandud jõudemonstratsioon, mis on vähem kui nädalaga seadnud ülikooli jätkamise Ungaris tõsise küsimärgi alla.
  • Mall Hellam, "Mall Hellam pani protestiks Ungari aukonsuli ameti maha", ERR/ETV "Ringvaade", 10.04.2017

• Eesti ju ongi Euroopa ja kõneldes Euroopa valikutest, räägime tegelikult Eesti tulevikust.
  • Mall Hellam Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia üleandmisel Kersti Kaljulaiule, "Koosmeele preemia sai Kersti Kaljulaid", ERR, 09.04.2014

• Mõjutada üleriigilist poliitikat ja olla ühiskonna konstruktiivne kriitik ehk valvekoer on tänapäevase kodanikuühiskonna trend. Meil on selliseid vahikoera rollis ühendusi veel vähevõitu. Nende tööshoidmine on keeruline ja nõuab ressursse. Kohati tundub, et valitsejatele ja riigiaparaadile on isegi meeltmööda, et kodanikuühiskond on nõrk ega sekku. Tegeletagu vaba aja harrastuste ja seltsieluga ning ärgu sekkutagu suurde poliitikasse. Maailmas areneb kodanikuühiskond just valvekoera ja konsultandi rolli suunas, sest infotehnoloogia arengu ja parema informeerituse tõttu ei rahuldu inimesed enam pelgalt passiivse osaga valimistevahelisel perioodil.
• Kaasamise protsessi ei saa käsu korras tekitada, selle peavad inimesed ise sisse harjutama.
• Meil mõistetakse konkurentsivõimet liiga kitsalt. Praegu tagab meile teatava konkurentsivõime odav tööjõud ja alltöövõtt. Tegelikult on konkurentsivõime tihedalt seotud inimeste omavaheliste suhete kvaliteedi ja sotsiaalse kapitaliga ja seda on traditsiooniliste majandusnäitajatega raske mõõta, kuid siiski on see tõestatav ja hinnatav.
• Eesti kodanikuühiskonna taastekkimine sattus 90. aastate alul laine peale, kus kodanikualgatuse uued vormid hakkasid tõusma ka läänes. Initsiatiivikates kodanikeühendustes hakati nägema ühte peamist vahendit ja võimalust ühiskonna sidususe ja koostöövõime suurendamisel. Loodi mitmeid riiklike programme kodanikuühenduste osalemise soodustamiseks poliitikakujundamises. Näiteks andis 1997. aastal Euroopa Komisjon välja kommünikee vabatahtliku sektori rollist, Suurbritannias sõlmiti valitsuse ja kolmanda sektori vahel pikaajaline koostöökokkulepe jne.

90ndate alguses kasvas Eestis mittetulundusühenduste arv tohutu kiirusega, mis langes mõningal määral alles kümnendi keskpaigaks. Ühenduste arvukus ei tekitanud ei valitsejate hulgas ega ühiskonnas laiemat diskussiooni ja paremat arusaama kodanikuühiskonnast ning vabaühenduste rollist sellest. Tol ajal läks aga demokraatia areng kõvasti korda muule maailmale, just välisabi najal tõusid jalule paljud tänagi häälekad organisatsioonid.

• Kas see on siis Eesti mudel, et Eesti vabaühendused peavad aegade lõpuni lootma välistoetuse peale? Eelmisel aastakümnel tuli toetus teistelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sellel kümnendil suunavad otsustajad ühendusi delikaatselt Euroopa Liidu suunas.

Avatud Eesti Fond on püüdnud tekitada keskkonda, et meil oleks selliseid võimekaid kodanikuühendusi ja kodanikualgatust võimalikult palju. Samas käib see ülesanne üle jõu, kui sellest ei saa riikliku poliitika alus. Öeldakse, las ärimehed toetavad. Kuid isegi USAs, kus filantroopia on väga levinud, tuleb enam kui pool toetustest kolmandale sektorile riigilt, muu hulgas koolituse kaudu. Meil seda ei ole. Kohati on tunne, et süsteemitu ja juhusliku finantseerimisega püütakse kavakindlalt ajada poliitikat, et ei tekikski organisatsioone, kes ühiskondlike asjade ajamisel suudaksid kaasa rääkida.

• Et midagi muutuks, on olulised kaks asja. Esiteks tuleks riiklikult selgesõnaliselt tunnustada ja teada anda, et Eesti ühiskonnal ja Eesti riigil on kodanikuühendusi vaja. Teiseks on olulised aga ka kindlad finantseerimisskeemid. Näiteks igal kohalikul omavalitsusel võiks 1% eelarvest minna mittetulundusühingute toetuseks. Kulka eeskujul tuleks luua kodanikuühiskonna sihtkapital. Selge sõnum ja selge toetussüsteem.
• Oluliste otsuste ettevalmistamisel peaks eelkõige leppima poolte vahel kokku protsessi toimimise reeglid, ajaraamid ja avalikkuse ning kodanikuühenduste kaasamise ja osalemise viisid, et siis piisava aja vältel erinevate asjaomaste huvigruppidega läbi rääkides ühisosani ehk ühisosadeni jõuda. See, et tekst ripub internetis ja kiirkorras tehakse mõned väljasõidud rahva hulka, ei ole osalusdemokraatia.
• Ma usun, et aeg, kus hakatakse ühiskonnas üha rohkem rääkima kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia väärtustest, tuleb peagi. See ei sõltu niivõrd inimeste rikkusest või majanduslikust kindlustatusest - ühiskonna sidusus ei ole tingimata seotud majanduse arenguga - vaid see sõltub sellest, kuidas hoiakuid ja ühisväärtusi avalikkuses, aga ka ametlikul tasandil kultiveeritakse.
  • Mall Hellam, vestlusringis: Erle Rikmann, "Riikluse sisus tuleb ikka ja uuesti kokku leppida", Sirp, 24.10.2003

Artiklid

• [Rootsi liitumisest NATOga:] Välisminister Péter Szijjártó sõnul oodatakse rootslastelt otsesõnu "rohkem austust". Ungari taktika peamine eesmärk oli ja on soomlaste ja veelgi enam rootslaste sisenemist edasi lükata ning aega venitada. Läänemere piirkonna tugevdamine Venemaa Ukraina agressiooni taustal on NATO ja tema liikmete jaoks võtmeküsimus. Ungari kui NATO liikmesriigi valitsuse viivitust ei saa selles valguses mingilgi moel seletada ega vabandada. Peaks ju olema oma sõjalise liidu tugevdamine iga liikme enesestmõistetav eesmärk.
• Orbáni venitustaktika on äärmiselt häbiväärne ja ohtlik mäng, mis lõppkokkuvõttes käib Putini huvides ja meeleheaks.
  • Mall Hellam, "Ungari viivitamine ei ole vabandatav. Orbán töötab Kremli heaks", EPL, 26.01.2024

• 2009. aastaks jõudis Orbán veendumusele, et Ida tõuseb ja võtab Lääne koha maailmapoliitikas. Orbánile hakkas meeldima ka see, kuidas Putin autokraadina Venemaal tegutses. Talle istus nö Putini mudel, kus kogu ärieliit sõltus Venemaa liidrist, samas kui kontrollile mittealluvaid ühiskonnaelu valdkondi jäi üha vähemaks ning võimu inimvabadusi lämmatav haare muutus üha tugevamaks.
  • Mall Hellam, "Ungari eesistumine võidakse edasi lükata", EPL, 28.10.2023