Roe
(Ümber suunatud leheküljelt Pask)
Piibel
muuda- Ja sul olgu labidake su relvade juures; kui sa väljas kükitad, siis kaeva sellega auguke ja kata kinni oma roe.
- Viies Moosese raamat, 23:14
- Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja?
- Matteuse evangeelium, 15:17
Proosa
muuda- Ainult siis võib sita vastu huvi tunda, kui see on sõnnik.
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, LR 48/1977, lk 42
- Varem olin mõnd linnupoega üles kasvatades alati imestanud, miks ta oma tagakeha suure siputamisega taeva poole upitab, kui ta ennast kergendada tahab. Nüüd sain selle jälile. Pääsupoegade väljaheide on libeda limakihiga kaetud kuulikeste moodi. Pisikesed ajavad ennast pesas pea peale püsti, siputavad lühikeses, kuid innukas rumbatantsus tagumikku ning jätavad pesaveerele väikese annetuse. Kui emalind kohale jõuab, jaotab ta saagi päraniaetud nokkadesse, siis aga võtab annetuse ettevaatlikult noka vahele ja viib kuhugi oliivisalude taha. See oli imetlusväärne korraldus ja ma jälgisin kogu etendust võlutult, alates tagumiku siputamisest, mis mind alati itsitama pani, ja lõpetades emalinnu sööstuga üle puuladva, kus ta oma väikese must-valge pommi alla heitis.
- Gerald Durrell, "Minu pere ja muud loomad", tlk Piret Saluri ja Rein Saluri, 2007, lk 127
- [Ozias Froats:] "Sest inimesed kipuvad unustama või mitte arvestama seda, et seedetegevus on tõeline looming; me kõik valmistame seda toodangut normaalse tervise puhul sagedusega kolmest korrast päevas kuni umbes ühe korrani kümne päeva jooksul, kusjuures kord iga neljakümne kaheksa tunni jooksul on enam-vähem keskmine. Nii see on, ja oleks kuramuse naljakas, kui selle juures poleks midagi individuaalset või eripärast, ja väga võimalik, et ka tervislikust seisukorrast sõltuvat. Teate küll vanasõna "Oma sitt lõhnab ikka hästi". Aga kellegi teise oma ei lõhna. See on looming, sügavalt isikupärane toodang."
- Robertson Davies, "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997, lk 110
- Mo uskus, et tuvide puhul tuleb jõuda probleemi tuumani: mitte eritisteni, vaid tuvi endani. Mitte sitt pole sitt (see oli Mo mantra), tuvi on sitt.
- Zadie Smith, "Valged hambad", tlk Triin Tael, 2005, lkk 17
- Noor Sam istus talliõuel heinapalli otsas ja vaatas, kuidas hobuseid sisse tuuakse. Ta jooksis isa juurde, ise väga rahulolev, ja küsis: "Issi, sa kanu tead?"
- Vimes tõstis poja üles ja vastas: "Jah, Sam, ma olen neist kuulnud."
- Noor Sam vingerdas isa haardest välja, nagu oleks süllevõtmine ja keerutamine ühe asjaliku skatoloogi jaoks sobimatu, ja tegi pühaliktõsise näo. "Kas sa tead, issi, et kui kana teeb kakat, on selle peal valge osa, mis on piss? Vahel on see nagu glasuur kukli peal, issi!"
- "Aitäh, et mind sellest informeerisid," ütles Vimes. "Järgmine kord, kui ma kuklit söön, tuleb see mul kindlasti meelde." (lk 154-155)
- "Ja see on kindlasti noor Sam." Preili Beedle vaatas jälle otsa poisi isale ja lisas: "Lapsed on vahel nii kidakeelsed."
- "Teate, et minul on palju kakat!" kuulutas noor Sam uhkelt. "Ma hoian seda moosipurkides ja kempsus on mul laboratoorium. Kas teil elevandikakat on? See teeb" - siinkohal tegi noor Sam pausi, et suuremat efekti saavutada - "matsti!"
- Hetke oli preili Beedle'i näol kergelt tardunud ilme, mida võis tihti näha inimeste näol, kes noore Samiga esmakordselt kohtusid. Naine vaatas Vimesile otsa. "Kindlasti olete tema üle väga uhke."
- Uhke isa vastas: "Igatahes on temaga väga raske sammu pidada, niipalju ma tean." (lk 161)
- Noor Sam tegi aga seda, et marssis läbi toa, jäi härjapõlvlasetüdruku ette seisma ja teatas: "Ma tean kakast väga palju. See on väga huvitav!"
- Seene Pisarad otsis palavikuliselt pilguga preili Beedle'it, noor Sam aga, tundes end täiesti vabalt, alustas lühikese ettekandega lambakaka teemal. Vastuseks küsis tüdruk, asetades sõnad järjekorda nagu väikesed kõlksuvad tellised: "Milleks... see... kaka... on?"
- Noor Sam kortsutas kulmu, nagu oleks keegi tema elutöö kahtluse alla seadnud. Siis tõstis ta rõõmsalt pilgu ja ütles: "Ilma kakata läheksid kõik põmaki lõhki!" Nüüd jäi ta rahulolust särades seisma, elu mõte oli täielikult selgeks saanud. (lk 162)
- Jänkukaka oli, nagu Vimes tähele pani, umbes šokolaadirosina mõõtu - mõte, mis viis ta silmapilkselt tagasi noorusaega: siis ostis ta alati, kui natuke sularaha sai - kunagi mitte päris seaduslikul teel - , mõne viletsa varietee pileti, tagasisaadud müntide eest aga paki rosinaid šokolaadis. Keegi ei teadnud ega tahtnud ka oletada, mis elukad pinkide all ringi sibasid ja krabistasid, aga kõigile sai varsti selgeks väga oluline reegel: kui šokolaadirosinad maha kukuvad, on väga tähtis, et sa neid üles korjama ei hakkaks! (lk 173)
- Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012
- ... linnud, kui nüüd erialaterminoloogiliselt läheneda, ei situ. Nad väljutavad oma ainevahetusjääke kloaagist, mis on väga mitmeotstarbeline avaus, kustkaudu käib ka enamikul lindudel viljastumine, sealtkaudu ka munetakse.
- Lauri Laanisto, "Igast sitta ka uuritakse". Sirp, 4. veebruar 2022
- Kui mugavusühiskond tähendab seda, et me ei oska enam ebamugavate situatsioonidega hakkama saada, siis ma ei taha seda, mõtles noor Peter, kui Californias hipikommuuni välikäimlat tühjendas. Ära puutu sitta, hakkab haisema, ütlevad targad. Peter vangutas pead ja pobises, et kui, kurat, ühiselt kanalisatsiooni ehitamisesse ei panustata, peab keegi ikka ja jälle sitta puutuma.
- Heneliis Notton, "Hingekellad, aisakellad, käokellad, seinakellad – lühike leinamisõpetus", Värske Rõhk, 17.07.2023
Luule
muuda Kantakse hoolt:
vastavad talitused, asjaomased institutsioonid.
Pahinal langeb kosk, kohinal lahkub pask.
Oh! Midagi pole olnud.
- Paul-Eerik Rummo, "Vesikäimla", Looming 7/1995, lk 868
Ebakindel atributsioon
muuda- Omistatakse peamiselt Mart Rauale, mõnikord mööndustega ka Juhan Smuulile[1][2].