Saialill

Harilik saialill (Calendula officinalis) on korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim, mida kasvatatakse nii ilu- kui ravimtaimena.

Märta Rudbeck (1882-1933), "Saialilled", s.d.
Freda Marston (1895-1949), "Vaikelu saialilledega", s.d.

LuuleRedigeeri

Küll mõni vürstilemmik lehti laotab
ja pöörab päikses end kui saialill,
kuid kõik ta hiilguse ja sära kaotab
ta soosija üksainus kulmukrill.


Oktoober on saialill, lisaks veel
Ka pooltäis veiniklaas mis külmal ööl

On välja musta taeva alla jäänd
Ning koidikuks näind hoiatavat und

Et jäävõru katab ta silma ja suud
Nagu oleks jääaeg alanud.


Aed alles visalt alla andmast tõrgub.
Kui põrsas põõnab kõrvits, lokkab till,
rabarber paisub veel ja hernes kõrgub.

Ja viinamarjavääte müürilt nõrgub,
õun punab, kollast kriiskab saialill,
mis sest, et maas on ämmelgate võrgud.

  • Kalju Kangur, "August" (1973) kogus "Sonetiraamat" (1988), lk 108


vanaema ei teadnud
vastata lillede nime
siis kui me põldudelt tulime
ja nimesid küsisime
...
mis imega õitses küll akende alt
peiu- saia- ja ilmalilli
ta külvas neid igal kevadel
niisama kui porknaid ja tilli

  • Viiu Härm, "*vanaema ei teadnud...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 26


ProosaRedigeeri

  • Lõunaslaavlastelt on teada, et tütarlaps peab kaevama mulda oma armastatu jalajälgedest ning panema selle lillepotti. Seejärel istutab ta potti saialille, mida arvatakse õitsevat igavesti. Ja nii nagu kuldne õis aina kasvab ja õilmitseb ega närbu eal, nii kasvab ja õilmitseb ka kiretuli tema armsama rinnas ega kustu iialgi.