Saialill
Harilik saialill (Calendula officinalis) on korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim, mida kasvatatakse nii ilu- kui ravimtaimena.
Proosa
muuda- Lõunaslaavlastelt on teada, et tütarlaps peab kaevama mulda oma armastatu jalajälgedest ning panema selle lillepotti. Seejärel istutab ta potti saialille, mida arvatakse õitsevat igavesti. Ja nii nagu kuldne õis aina kasvab ja õilmitseb ega närbu eal, nii kasvab ja õilmitseb ka kiretuli tema armsama rinnas ega kustu iialgi.
- James Frazer, "Kuldne oks", tlk Triinu Pakk, 2001, lk 46
- Saialilled seisid nagu trobikond topilisi päikesepoegi, jälgides oma esivanema teekonda üle taevavõlvi.
- Gerald Durrell, "Minu pere ja muud loomad", tlk Piret Saluri ja Rein Saluri, 2007, lk 32
- Ja stsillad! Panin nende tillukesed sibulad ühel ilusal kevadpäeval valge ja kollase roosi vahele maha, aeg oli sobiv, otse pärast vihma, muld oli kobe ja niiske. Seejärel unustasin stsillad sootuks ja nende ümber kasvas kõike muud: tärkas Vahemere kollane ristik, eelmise aasta saialilled kasvasid aina suuremaks ja moodustasid suuri rohelisi põõsaid, kus õied end saladuslikult lehtede alla peitsid, roheline ja mustjas hämarus õitses kollaselt ja punakollaselt.
- Lena Jackson, "Päikeseratta all", tlk Anna Ydberg, LR 24-25 2003, lk 98
Luule
muudaKüll mõni vürstilemmik lehti laotab
ja pöörab päikses end kui saialill,
kuid kõik ta hiilguse ja sära kaotab
ta soosija üksainus kulmukrill.
- William Shakespeare, 25. sonett, tlk Harald Rajamets, rmt: "Sonetid" (1987), lk 30
Oktoober on saialill, lisaks veel
Ka pooltäis veiniklaas mis külmal ööl
On välja musta taeva alla jäänd
Ning koidikuks näind hoiatavat und
Et jäävõru katab ta silma ja suud
Nagu oleks jääaeg alanud.
- Ted Hughes, "Oktoobri koit". Tõlkinud Märt Väljataga, kogust Ted Hughes, "Luuletused" (2001)
Aed alles visalt alla andmast tõrgub.
Kui põrsas põõnab kõrvits, lokkab till,
rabarber paisub veel ja hernes kõrgub.
Ja viinamarjavääte müürilt nõrgub,
õun punab, kollast kriiskab saialill,
mis sest, et maas on ämmelgate võrgud.
- Kalju Kangur, "August" (1973) kogus "Sonetiraamat" (1988), lk 108
vanaema ei teadnud
vastata lillede nime
siis kui me põldudelt tulime
ja nimesid küsisime
...
mis imega õitses küll akende alt
peiu- saia- ja ilmalilli
ta külvas neid igal kevadel
niisama kui porknaid ja tilli
- Viiu Härm, "*vanaema ei teadnud...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 26