Väetamine

Proosa

• Kui palju armastust ja õrna hoolitsust sai osaks puudele ja lilledele! Kui vanaema leidis tee pealt kuivanud hobusepabula, torkas ta selle päevavarju otsa ja tõi väärtusliku väetise lillepeenrasse.
  • Sergei Volkonski, "Kodumaa", tlk Peeter Volkonski, 2013, lk 54

• Linnakohas pole sugugi kerge leida kodunt tuvisitta, pöökpuulehti, kõdunenud lehmasõnnikut, vana krohvi, vana turvast, pöhkinud vintsu, kuivi mutihunnikuid, metsaalust kõdu, jõeliiva, korstnatahma, tiigipõhja löga, kanarbiku-alust huumust, puusütt, puutuhka, kondijahu, sarvepuru, seisnud virtsa, hobusepabulaid, lupja, turbasammalt, mädanenud kännuprügi ja muid toitvaid, muhendavaid ja õnnistavaid aineid, rääkimata veel tohutust hulgast lämmastik-, kaali-, fosfor- ja igasugustest muudest väetistest.

On sääraseid hetki, kus aednik tahaks valmistada, segada ja komposteerida kõiki neid suursuguseid muldasid, segusid ja väetisi, kuid kahjuks ei jääks tal sel juhul aias ruumi lillede jaoks. Siis parandab ta pinnast vähemalt nii, nagu suudab: kogub kodus munakoori, põletab lõunasöögist jäänud konte, talletab oma äralõigatud küüsi, pühib ahjust nõge kokku, kaabib pesupali põhjast liiva, torkab tänava] kogemata kepi otsa suurepärase hobusekäki ja kaevab kõik selle hoolikalt oma maa sisse; sest kõik see on muhendav, soojust ja huumust tekitav substants.

• Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 23-24

• Kui rukkioras tervisega lume alt välja tuleb, on põllumees õnnelik. Praegu raputab oras maha talvist und. Ta ärkab. Niipea, kui oras haljendama lööb, ruttab põllumees talle väetist andma, et kindlustada talvel kannatada saanud oraste hoogsat kasvu. (lk 17)
• Juba poriseb lennuk põldude kohal, saates alla tolmupilve - käsil on põldude väetamine. Väetatakse ka heinamaid ja karjamaid. Väetis on peenestatud tolmuks, mis langeb lennukilt alla nagu kuiv vihm. Küll kevadised vihmaveed ta mulda kannavad. Paljudes majandites väetati juba märtsis, sõideti keltsal külvikutega. Aprillikuu lõpul tehakse esimene seemnekülv. Kõigepealt külvatakse varajast kaera. (lk 17)
• Tänapäeva jüripäev märgib aga põllumehe elus pakilisema, aga ühtlasi rõõmurikkama tööaja algust. Niipea kui muld on põllul tahenenud, võib traktor mürisedes sõita külvieelsetele harimistöödele. Innu ja elevusega läheb kolhoosiküla vastu töökavadele.

Põllul toimub talioraste pealtväetamine, samuti ristikuseemne külv taliorastesse. Niipea kui orasepõllud haljendama löövad, ruttab põllumees neid väetama lämmastikväetisega. (lk 21)

• Kustas Põldmaa, "Nurmelt ja niidult", 1976

• See väike neljanurgeline muruplats, mida ümbritsevad kõrgele alusele poogitud roosipuud, ei paistagi mulle väike. See oli jälle omaette maailm. Kõige tähtsamad olid siin roosid. Närtsinud õied lõigati iga päev kääridega maha, teisi roose lõigati tuppa toomiseks ja pandi paljudesse väikestesse vaasidesse. Vanaema oli oma rooside üle üüratult uhke, olles veendunud, et nende suurus ja ilu oli kõik saavutatud "tänu ööpottidele, mu kallis. Magamistoa väetis — miski ei anna sellega võrrelda! Kellelgi teisel ei ole niisuguseid roose, nagu minul."
  • Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone, toimetanud ja luuletused tõlkinud Helve Võsamäe. Sinisukk, 1996, lk 41

Luule

Selleks vaid siitilma õnnikud
rahvariiki rajavad laia,
et saada põllule sõnnikut
ja kohvi juurde saia.

• Heiti Talvik, "Dies irae" 8 kogust "Kohtupäev" (1937)