Ülle Jaakma

Ülle Jaakma (varem Ülle Lahke; sündinud 1. oktoobril 1957) on eesti põllumajandusteadlane, alates 1. jaanuarist 2023 Eesti Maaülikooli rektor.

Intervjuud

Eks see õunte säilitamine on paras katsumus. Me abikaasaga tassime neid vahepeal nagu kass poegi.
Kunagi noorest peast, kui me õunapuud maha istutasime, olid kõik ju pisikesed vitsakesed ja õunu väga palju ei tulnud. Siis oli tunne, et mis see paarkümmend õunapuud ikka on, sealt ei saa suurt midagi.
Kui midagi läheb inimesele hinge, siis ta tahab sel teemal arvamust avaldada ja sõna võtta. Aga kust inimene saab fakte, et oma tõekspidamisi kujundada? Kas need on teadmuspõhised, kas need tuginevad uuringutel või on kellegi arvamus? Siin hakkavadki poolused kujunema.
Tark inimene on minu silmis see, kes on kriitilise meelega. Kes uurib ja analüüsib fakte, kes tutvub probleemi erinevate tahkudega enne, kui midagi järeldab või langetab otsuseid. Kunagi oli vanasõna, et tark ei torma. Ma arvan, et see peab praegugi paika.
Mida targem inimene, seda rohkem oskab ta arvestada sellega, et teistega tuleb nõu pidada ning oma arvamusi hästi põhjendada ja kommunikeerida, enne kui minna neid läbi suruma.
[Tarkade vaikimisest väsimuse tõttu:] Eriti kui neil on vaja laus- või poollollusega võistelda ja võidelda. Teadlane vahel mõtlebki hoopis sedamoodi, et ma parem teen oma teadustööd, mitte aga ei jookse peaga vastu seina.
[Keskkonnaprobleeme tajuvad paremini need, kes on rohkem reisinud ja maailma näinud:] Sellega on täpselt samamoodi nagu sõjaga Ukrainas. Meie mõistame paremini Ukrainas toimuva traagilisust, ohtu ja võimalikke tagajärgi, aga Prantsusmaal või Saksamaal ei võeta seda nii tõsiselt. Ilmselt seetõttu, et nad ei ole Venemaaga nii lähedases kontaktis. Neil ei ole olnud sellist naabrit nagu meil ja seetõttu nad ei oska seda ohtu samavõrra hinnata. Eestis on ilmselt sama lugu keskkonnamõjudega, sest me ei ole niivõrd traagilises vormis kogu keskkonnatemaatikaga kokku puutunud.
Palju meid siia maakerale mahub, et kõigile piiramatult ressursse jätkuks? Ei saa ju arvata, et meeletu inimeste arvu suurenemine möödub jälge jätmata. See hulk inimesi tarbib tohutult palju rohkem ressursse ja üha rohkem inimesi sellest kaheksast miljardist tahab oma elatustaset tõsta vähemalt samale tasemele, mis Euroopas või Ameerikas. See aga tähendab veelgi enam ressursse. Samas tähendab see ka rohkem jäätmeid ja saastamist, rohkem pinda, mida tuleb kasutusele võtta.
Ma tahaksin, et sõltumata sellest, mida üliõpilane õpib, jõuaks säästlik mõtteviis tema edasisse erialasesse karjääri ja juhiks järgnevate aastakümnete jooksul Eestimaal tema tegevusi.
On põllumehi, kes majandavad keskkonda säästes, on osavad majandusinimesed ja saavad saagi sõltumata sellest, kui mõni aasta on kliimatingimuste tõttu saak viletsam või turuhinnad kõiguvad. Nad on osanud riskidele mõelda ja teinud endale mitmekesise tootmise.
- Ülle Jaakma, intervjuu: Sandra Saar, "Maaülikooli rektor Ülle Jaakma: Eesti põllumajandus vajab noori", ERR, 11.02.2023

Välislingid

Ülle Jaakma, "Põllumajandusel on aeg taas popiks muutuda", Eesti Maaülikool, 06.07.2023