Eksistentsialism

ProosaRedigeeri

  • Me saame väikerahvana oma kõrgkultuuri jätkata üksnes kui eksistentsialistid, kui loomingulised absurdistid. Loogiliselt võttes peaksime sooritama rahvusliku enesetapu. On alati olnud neid, kes seda soovitavadki, suuri loogikuid, saksastajaid, venestajaid, inglistajaid. Meie tähtsus maailmas seisneb selles, et nurjaminekut ette aimates teeme näo, nagu poleks mingit nurjaminekut karta. (lk 13)
    • Jaan Undusk, "Asju, mida ma arvan". Rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest". (Eesti mõttelugu 118). Tartu: Ilmamaa, 2016, lk 7-16.
  • Milline hämmastav võime oli inimestel unustada! Või nad püüdsid ennast kuidagi välja vingerdada, kõigist filosoofilistest süsteemidest kõige udusema abil, nagu seda tegid eksistentsialistid. Nad polnud seda oma kodumaalt leidnud, vaid olid sunnitud selle Reini tagant tooma. (lk 180)

DraamaRedigeeri

ABRAHAM: Nad räägivad — need eksistentsialistid — väga ebareaalsetest asjadest nii ilusasti. Nii ilusasti, et jää või uskuma.
ROBERT: Ebareaalsetest küll, aga mis sa selle all täpsemalt mõtled?
ABRAHAM: Näiteks üksindusest... Kahekümnendal sajandil!? See kõlab nagu vana armas muinasjutt, kui kuulad, siis võõrandab ta su sellest igapäevasest jamast nii kaunilt ära, et... Nüüd, mil me kõik käsist ja jalust üksteise külge oleme seotud — teadus ja kunst ja poliitika —, kõik ühes sasikeras koos; nüüd, kus indiviidi ennast nagu enam polegi, räägivad need imepärased mehed üksindusest... Geniaalsed armsad luiskajad!

LuuleRedigeeri

hei eksistentsialistid
soovite ehk me uksi lumest välja kaevata
tuua me kellanupud
välja päikese paitada
tahate ehk et me tuleks
teiega yhes läbi sulava lume
paistvale asfaldile keksu mängima

  • Jim Ollinovski, "KYMME", lk 21, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel